maailma vallutasid internet ja mobiilside. Need levisid hoogsalt juba 1980. aastail, kuid muutus igapäevasemaks sajandi lõpul. Elektroonilise suhtlemise kasvuga kaasneb teinegi muutus, milleks on ühiskonna fragmenteerumine ehk killunemine. Fragmenteerumine tähendab seda, et Lääne ühiskonna liikmetel on võimalik elu peavoolust kas üksinda või grupiti irduda ja sulguda mingisse oma maailma , suheldes arvuti kaudu näiteks ainult vormelisõidufanaatikute või jututubade vestluskaaslastega. Inimese eluolu ja mõttemaailm muutus 20. sajandijooksul palju. Seda mõjutasid kõige enam Esimene ja Teine maailmasõda. Inimesed pidid kohanema erinevate muutuste ja seadustega. Selle sajandijooksul said nad tunda nii rõõmu kui ka kurbust olenevalt toimuvatest sündmustest.
Kahe keele oskus aitab inimesel edaspidi ka kolmandat ja neljandat keelt omandada. Kakskeelne laps mõistab juba varakult, et mõtete väljendamiseks on erinevaid viise ja et keelte struktuurid on erinevad. Järgmist keelt õppima hakates ei arutle laps, miks uus keel erineb nendest, mida ta juba oskab, vaid võtab erinevused omaks. Lapsega suheldes tuleb järgida põhimõtet ,,üks keel üks inimene, üks keskkond üks olukord", see tähendab, et kindlas olukorras või kindlate vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt. Mingil juhul ei ole kasulik sellise strateegia kasutamine, kus arusaadavuse eesmärgil asendatakse omakeelses jutus mõned sõnad teisekeelsetega. Kakskeelse lapse areng ei erine palju ükskeelse lapse omast. Siiski mõningaid lahknevusi põhjustab kahe keele vastastikune mõju. Näiteks võib kakskeelse lapse kõnesse ilmuda mõni keeleelement oluliselt varem ja mõni hoopis hiljem. Kindlasti kuulub
Külmal ja tuulisel sügisööl sadanud ka lumelörtsi, kui Berg Puka poole kihutama hakkas. Teel oli tuul tal mütsi peast viinud. Pööramata sellele tähelepanu, kihutanud Berg võidukalt esimesena Puka jaama. Külmetamise tagajärjel tekkinud tal aga keskkõrvapõletik ja asjatundmatu ravimise tagajärjel kaotanud krahv Berg kuulmise. Kurdiks jäämine ei häirinud Bergi teiste inimestega suhtlemisel. Ta õppis väga kiiresti ära kõne lugemise inimese huultelt ja suhtles vestluskaaslastega vabalt ning sundimatult. Kord kevadisel teede lagunemise ajal Sangastest Hummulisse sõites libisenud vedruvanker teelt ja vajunud küljeli porri. Kutsar karanud maha ja hakanud kurja vanduma. Berg olevat rahulikult mudast välja roninud ja muhelenud: "Sõima, sõima, ega ma nagunii ei kuule!" Teine kord oli Berg aidameest noominud ja hakanud kohe ära minema. Aidamees oli krahvi selja taga midagi habemesse torisenud. Berg pöördunud ümber ja lausunud: "Ah sa karjud minu peale!
sõna “inimene” võib saada mõistetud kui indiviid, aga ka kui grupp, ühiskond või inimsugu. Ajaliselt lähim kirjalik tunnistus selle teesi kohta pärineb Platonilt, kes oli Protagorasest üks põlvkond noorem. Platon käsitleb Protagorase antud väidet kõige ulatuslikumalt oma hilises teoses “Theaitetos” (152a – 179b), kuid seda küsimuseasetuse kontekstis, mis erineb antud loengus eelistatavast. “Theaitetos” on Platoni teos, kus Sokrates oma vestluskaaslastega arutab küsimust – mis on teadmine? Üks vestluskaaslastest pakub teadmisele järgmise definitsiooni: teadmine on taju (aisthesis). Sokrates ütleb sellise definitsiooni peale, et sarnase käsitluse on andnud juba Protagoras oma eespool tsiteeritud lausega. Seega on Protagorase teesi vaadeldud siin epistemoloogilise küsimuseasetuse kontekstis ja sellist käsitlusviis on Platonist peale ka hilisemal ajal eelistatud. Tundub siiski, et küsimus,
annaabi.ee 
