et see kõik toimubki päriselt, sest kõigile sõnadele reageeritakse nähtava zestiga. Ka üksteise arvestamine on kõrgtasemel, eriti paistab seda välja Riho Kütsari ja Aarne Mäe konflikti hetkel, mil viimane neist astub piisavalt palju tagasi, et võimaldada esimesel justkui hakata kallale tulema, kuid viimasel hetkel on tal piisavalt ruumi hoopis lava tahaossa rahunema minna. Parima individuaalrolli mängib välja aga Guido Kangur, kes püsivalt kuulamata vestluskaaslasi, peab maha humoorikaid monolooge, mille võlu peitub tihti ka rääkija emotsioonides ja kehakeeles. Muusikalise kujunduse poole pealt kasutati ajastule vastavat muusikat, mida kujundlikult mängis vana mööbli hulka kuuluv grammofon. Seda kasutati küll vähe, ainult alguses ja lõpus, kuid see-eest tõi see taaskord juurde humoorika seiga. Ka eriefektide puhul kehtis sama. Iga kord, kui keegi sügavamasse mõttesse langes,
detailid nagu näiteks roosakas barett, mis nägi välja, nagu oleks vanatädi skalpeeritud. See ei tähenda, et tädi oleks meelega tahtnud oma külalisi ehmatada. Vastupidi, vanake on tegelikult viisakas ja sõbralik, kuid ei paista lihtsalt mõistvat, et ta käitumine ja lood nii palju ebamugavust tekitavad. Jaaniga kohtudes kiidab ta mehe suurust ning tugevust. Ilmselgelt on tegu üksiku vanainimesega, kes ei julge enam majast väljudagi ning kel pole vestluskaaslasi. Kuidas tegelased suhtuvad iseendasse pole teada, kuna lugu ei ole nii põhjalik. Kogu loos on oluline koht vanatädi mälestusetel, mida ta hakkab segamatult heietama. Mõnda lugu on raske uskuda, kuigi need võivad tõesed olla. Ta räägib eestlaste raskest minevikust ning oma isiklikest kogemustest. Jaan paneb tähele, et kuigi tavaliselt on vanainimesi huvitav kuulata, siis vanatädi jutt mõjus rusuvalt ning teda oli häiriv jälgida. Sündmused arenevalt
Patsiendi sugulastega vesteldes selgus, et patsient mäletab ja kirjeldab adekvaatselt oma elukäigu. SUHTLEMINE JA KUULMINE Patsiendil aeg-ajalt esinevad kuulmisraskused, patsiendi sõnul kõrvakohin, kuid enamus vestlusel ei olnud vaja kõvemini rääkida. Kuulas halvasti sosinakõnet. Patsiendil sotsiaalse suhtlemisega probleeme haiglas ei ole esinenud. Patsient oli väga avatud suhtlemisele, ja intensiivravipalatis ning tavapalatis leidis kergesti endale vestluskaaslasi. Patsiendi kõne oli arusaadav, selgete väljenditega. Patsient vahest vastas küsimustele aeglaselt, kaua mõtles. NÄGEMINE Nägemine on püsinud samal tasemel alates 19. 12. 2011 silmaarsti kontrollimisest. Patsiendi silmanägemine langenud, lugemiseks kasutab prille. MEELEOLU JA KÄITUMINE Patsiendil on alanenud meeleolu seoses tema haigusega. Varasemalt patsiendil oli esinenud depression ja unehäired. Eesnäärmekasvaja diagnoosi püstitamisel patsiendil
suunas, ära pööratud Jalgu kasutatakse teise osapoole eemale Jalad on nn. tagasihoidlikus asendis hoidmiseks pikalt välja sirutatud, üle põlve vms Pilkkontakt puudub või on ärev või Regulaarne pilkkontakt väljakutsuv Pooleliolevat tegevust ei katkestata, Reageeritakse esimesel võimalusel ja reageeritakse suhtluspartnerile kiirustades partnerile sobivas tempos Esemeid kasutatakse barjäärina (enese Esemeid kasutatakse vestluskaaslasi koos peitmine arvutikuvari, kaustadehunniku vms hoidva raamina taha) Näoilme on pahur või mõttelage, seos Näoilme on kooskõlas mõlema osapoole tunnetega puudub tunnetega, naeratav Hääl on väga vali või väga vaikne Hääl on selgelt kuulda Kõne tempo katkendlik, kärsitu või väga Kõne tempo on keskmine või veidi aeglasem aeglane, kõhklev
annaabi.ee 
