teietamist ja millal sinatamist. Analüüsitava materjalidena käsitleti Leelo Keevalliku artikleid, kus autor tõi sisse kooliõpilaste arvamused seoses antud teemaga. 1. Ühiskond ja kõnetamine Kõnetamisel on ühiskonnas märkimisväärne tähtsus. Selle abil määrab inimene ise, mis rolli tema kaasvestleja kuulub ning sealhulgas teadvustab, mis laadi vahekord tal teise kõnelejaga on ning kuidas ta temasse suhtub. Samuti väljendatakse ootusi, mis vestlejatel teineteise suhtes on, ning luuakse ühiskondlikke suhteid. Vabalt võidakse sinatada lapsepõlvesõpru, koolikaaslasi, kaastudengeid, malevlasi, häid kolleege, teatud seltskondade või töökollektiivide liikmeid, üleüldse inimesi, kellega kõnetajat seovad ühised tegevused, põhimõtted, veendumused ja palju muud, mis inimesi liidavad, mitte ei lahuta. Tutvutakse, kohanetakse ning sinatatakse.
tekib mitmesuguseid tegureid, millega arvestada: kuidas luua võimalikult hea esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus: kas suhtluspartnerid räägivad üht või mitut ühist keelt? Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab mõlemalt kohanemist ja kompromisslahendusi emakeele kõneleja tuleb enamasti partnerile vastu selles osas, et ei kasuta oma kõnes keerulisi idiomaatilisi väljendeid, räägib aeglasemalt, selgemalt ja lühemate lausetega. Uuringutest on selgunud, et emakeele rääkijad teevad oma kõnes sageli selliseid korrektuure, kui räägivad inimestega, kelle jaoks on
Kõnelejad loovad hetkelise jagatud maailma,millest kõik osa võtavad Kuid uurijad on leidnud,et on vestlusi kus osapooled püüdlevad võtma võimu. Sellises taotluses võib eristada kahte liiki võimu taotlemist: 1. Sisuline võim on sellel,kes toob rohkem infot sisulist vestlust vestlusesse 2. Valdavalt valitseb üldiselt see, kes toob rohkem kõnet räägib palju. Üksteise mõjutamine on vestluse kontroll ja teiste vestluse juhtimine. Ideaalne oleks olukord kui vestlejatel on võrdõiguslikud õigused ja kohustused. Hea vestlus läheb iseenesest edasi. Hea vestlus ei sisalda ebaolulisi asju aga see mida keegi peab ebaoluliseks, sellest võib rääkida. Võimuvõte vastastikuses vestluses on kui inimene arvab, et ainult tema seisukoht on õige ning ironiseerib teiste kogemusi." Naerab välja ". Kui kõik vaataksid ainult oma mätta otsast oleks üldise kompromissi leidmine ilmvõimatu. Empaatiline vestlus on võime
soomlane on oma jutu lõpetanud ning alustab oma kõnevooru. Kui eestlane on jutu kiiresti ära rääkinud, jätkab soomlane eestlase suureks üllatuseks juttu sealt, kus ta enne pooleli jäi. Kui ühe arvates on teine rumal, siis teise arvates on teine kasvatamatu. Kui mõlemad jäävad oma kultuuri kõnenormidele kindlaks, siis kogemuse kordudes ongi stereotüüpidele alus pandud. Liiga pikaks venivad pausid võivad vestlejatel tekitada ärevustunnet ja võimendada nende negatiivseid emotsioone (Koudenburg et al. 2011). Inimesed ootavad vestluse sujuvat kulgemist, pikkade pausidega jutuajamine ei ole eriti meeldiv. Hääl: Kahte täpselt ühesugust häält olemas ei ole, küll aga võivad hääled sarnaneda. Seetõttu võime me hääle järgi teise inimese võrdlemisi hästi ära tunda. Raskused tekivad aga siis, kui inimene oma häält moonutab.
annaabi.ee 
