Rubrospinaalkulgla Vestibulospinaalkulgla Retikulospinaalkulgla Tektospinaalkulgla Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum. Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele Ekstrapüramidaalsüsteem Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja akustilise reflekside keskused. Toimuv automaatne reageerimine (pea- ja kereliigutusega) nägemis- ja kuulmisärritustele. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide laienemine Sitke, veniva sülje eritumine SLS tõus ja südamelihase kontraktsioonide tugevnemine
Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum. Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad). Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse
Mõhnkeha on vahekoht, mis ühendab suuraju kaht poolkera. Mõhnkeha koosneb valgeaine plaadist NS slaid 35; anat lk 200, 202 41. milliseid funktsioone reguleerib piklikaju? Hingamine, südametalitlus, seedimine, aevastamise ja oksendamise reflekside keskus NS slaid 42; füsiol lk 249 42. kust saab alguse vestibulospinaalkulgla ja mis Algus- vestibulaartuum; toovad erutusi lihastele keha tasakaalu hoidmiseks NS slaid nr 68; anat lk 212 ülesanne sellel on? 43. mille vahel asub ajusild? Asub tagaajus, piklikajust ülal- ja eespool NS slaid 46; anat lk 195 44. mis on väikeaju peamine ülesanne
väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne liigutuse sooritamise algust, luuakse ajus ettekujutus eelseisvast liigutustegevusest ja töötatakse välja selle realiseerimise programm. Juhtroll ajokoor, põhimiktuumad ja väikeaju. Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed
annaabi.ee 
