sajandi teiste Liivimaa maaisandatega võideldes (visa vastupanu osutasid sel ajal Riia peapiiskop, Riia linn ja Tartu piiskop) poliitilise ülevõimu. Ordu valdused (ligi Liivimaast, aastani 1347 umbes 55 000 km2, hiljem umbes 67 000 km2) olid tegelikult iseseisev feodaalriik. 14. sajandi lõpust toimus Liivimaa Ordus (nagu Saksa Orduski) vestfaallaste ja reinimaalaste sisevõitlus, 15. sajandi keskpaiku saavutasid vestfaallased juhtseisundi. Liivimaa Ordu peamine välisvaenlane oli esialgu Leedu suurvürstiriik; kui Saksa Ordu sõdis Leedu liitlase Poolaga, toetas Liivimaa Ordu Saksa Ordut. 15. sajandi II poolel sai Liivimaa Ordu peavaenlaseks Vene riik. Vene-Liivimaa sõjas vallutasid venelased enamiku Liivimaa Ordu linnuseid ja purustasid Oomuli lahingus (1560) tema väliväe. Ordu alistus Vilniuses 28. IX 1561 sõlmitud lepinguga Poola kuningale ja lõpetas 5. III 1562 tegevuse
1435 Valga maapäeval sõlmiti rahu pp ja Ordu vahel: · Pp ja toomkapiitel võisid kanda augustiinlase rüüd · Riia allumise küsimus lükati 12 aastaks edasi 14.saj lõpust kujunes Ordus vastavalt orduvendade päritolu ringkonnale 2 pingelises vahekorras rühmitust: vestfaallased (ülekaalus Liivim orduharus) ja reinimaalased(ülek Preisimaa orduharus). Liiim orduharus avaldus maiskondlike rühmituste vastuolu eriti om valimisel. 15.saj alates esitati sellel kohale 2 kandidaati, kumbki erinevast maiskonnast, kelles üks määrati kõrgm poolt ordumeistriks, teine maamarsslaiks+selle orduvennad tähtsamate ordulinnuste käsknikeks. Maiskondae tülid Liivim orduharus lõppesid ~1450, kui om-ks määrati
Liivimaa poliitiline ajalugu XV saj: Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus. Maiskondade konflikt oli sisetüli Saksa ordus 15. sajandi keskel. Konflikt puhkes seetõttu, et Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased eesotsas kõrgmeister Paul Berlitzer von Russdorfiga püüdsid Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogt Heinrich von Notlebenit. Liivimaa ordus olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Heidenreich Vincke von Overbergi. Esialgu ei soovinud Saksa ordu kõrgmeister Vincket tunnistada ja püüdis ka sõjalisel teel sekkuda. Kuid Järva foogt taandas end ise ja Liivimaal puudus Russdorfi-meelsetel igasugune toetus. Nii pidi kõrgmeister 1440. aastal lõpuks liivimaalaste valikut aktsepteerima ning järgmisel aastal tagandatigi ta suuresti seoses Liivimaa-Preisi konfliktiga.
Järjest enam suurenes Vestfaalist pärit vendade osakaal, reinimaalased ja teised alamsaksa maiskonnad jäid arvukuselt maha. Saksa ordu sees hakkasid liikmed ühinema maiskondadeks ehk Zunge. Maiskonnad ei olnud ühise päritolu või keele baasil eksisteerivad ühendused - poliitiline ühendus. Konflikt puhkes, sest Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased püüdsid Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogti Notlebeniti. Liivimaa ordus olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Overbergi. Järva foogt taandas end ise ja Liivimaal puudus reinimaalaste toetus. 1441. aastal anti välja määrused, mis fikseerisid Liivimaal kahe maiskonna olemasolu ja ordu tähtsamate ametite võrdse jaotamise nende vahel, kuid tegleikult sellest kinni pidada ei suudetud. Maiskondlik printsiip järk-järgult kadus. Peapiiskopi, Riia linna ja Saksa ordu konflikti areng- Paavst tühistas Bonifatius
annaabi.ee 
