Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vestaneitsid" - 4 õppematerjali

vestaneitsid - süütud nais preestrid, kes kaitsesid tuld Vesta templis.
thumbnail
9
doc

Antiikaja naine

ühiskondlikke sidemied ega korralikku koolitust. Ta pidi olema harimatu ja üksildane. Tuleb tähele panna, et kreeka arstid ei pidanud igavest neitsilikkust tervislikuks ja mõttekaks: terve naine oli viljakas ja sai emaks. Kreekas oli vaikimine naisele auasjaks. Ta võiks rääkida ainult oma mehega. Naine ilma meheta oli tumm. Arvati, et mees pidi viljastama nii naise kui ka hinge. Vestaneitsid Vesta oli kodu ja abielu kaitsja. Vestaneitsid hoolitsesid igavese tule eest, mida säilitati kodukolde, põllunduse ja viljakuse auks. Neilt eeldati neitsillikust, puhtust ja siirust. Nad eraldati omaperekondadest. Neitsid valiti välja juba lastena ja teensid riiki 30 aastat. Rooma perekond Roomas oli kaks ühiskonnanägemust: meeste kodanikuühiskond ja meestevahelisel lojaalsusel põhinev ühiskond.Seadustes või kommetes polnud selget jaotust avaliku ja eraelu vahel

Ajalugu → Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Rooma naine

SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 A...

Õigus → Rooma eraõiguse alused
112 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...

Ajalugu → Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

tegelase, kelle pahelisus paljastub alles ooperi lõpus, selline tegelane pingestab intriigi. Scribe'iga tegid koostööd Boieldieu (,,Valge daam" -- La dame blanche, 1825) ja Auber (,,Fra Diavolo", 1830). 2. Tragédie lyriqye 19. sajandi alguses. Ka seda zanrit viljeldakse edasi, on endiselt suurejooneline. Silmapaistvam on Gasparo Spontini (1774-1851) ,,Vestaneitsi" (La Vestale; 1807; Vesta ­ rooma müt. kodukolde jumalanna; Vestaneitsid olid tema preestritarid, kelle ülesanne oli valvata Vesta templis põlevat igavest tuld), oma aja edukamaid oopereid üldse. Tegevus toimub Vana-Rooma kesiririigis, mille võimsus ja toredus oli äsja (1804) keisriks kroonitud Napoleonile eeskujuks. Vana-Rooma kesiririigi aeg oli tollal Prantsusmaal ülimalt populaarne ja mõjutas ka moodi (rõivad, soengud, interjöörid, mööbel ­ nn ampiir).

Muusika → Muusika ajalugu
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun