preestrid tõlgendasid) pidi olema täiesti puutumatu, ei seksuaalsuhteid, ei ühiskondlikke sidemied ega korralikku koolitust. Ta pidi olema harimatu ja üksildane. Tuleb tähele panna, et kreeka arstid ei pidanud igavest neitsilikkust tervislikuks ja mõttekaks: terve naine oli viljakas ja sai emaks. Kreekas oli vaikimine naisele auasjaks. Ta võiks rääkida ainult oma mehega. Naine ilma meheta oli tumm. Arvati, et mees pidi viljastama nii naise kui ka hinge. Vestaneitsid Vesta oli kodu ja abielu kaitsja. Vestaneitsid hoolitsesid igavese tule eest, mida säilitati kodukolde, põllunduse ja viljakuse auks. Neilt eeldati neitsillikust, puhtust ja siirust. Nad eraldati omaperekondadest. Neitsid valiti välja juba lastena ja teensid riiki 30 aastat. Rooma perekond Roomas oli kaks ühiskonnanägemust: meeste kodanikuühiskond ja meestevahelisel lojaalsusel põhinev ühiskond.Seadustes või kommetes polnud selget jaotust avaliku ja eraelu vahel
Vesta neitsid allusid pontifex maximus-ele ning tegemist polnud ei noorte neidudega ega ka abielunaistega. Nad asusid n-ö kahe sugupoole vahel. Siiski tuleb tõdeda, et ka kultuslikus rollis allus naine alati mehele, vastaselkorral poleks ühiskond pidanud teda enam tõeliseks naiseks. Flaminca`d ja pereemad olid tegelikult oma abikaasa abilised; nad täitsid flaameni või perepea kõrval teisejärgulisi ja täiendavaid ülesandeid. (Giardina 2004: 66-67) Vestaneitsid pidid valvama igavest tuld. Tuld pidi hoidma põllunduse, viljakuse ja kodukolde auks. Vestaalideks valitutelt eeldati palju, sest nad olid naised, kes tegelesid pidevalt jumalikkusega. Neilt eeldati: neitsilikkust, siivsust ja puhtust, üleüldiselt olid vestaalid tavaliselt kõrget päritolu. Vestaaliks valituks osutumine oli suureks austusavalduseks tervele suguvõsale. (Setälä 2001: 113-114) Kultuslik akt- par excellence- oli naistele peaaegu täielikult keelatud
· Genius Loci - kohtade kaitsja. · Pax - rahu kaitsja. · Spes - lootuse kaitsja. · Virtus - vooruslikuse kaitsja. · Justicia - õigluse kaitsja. · Fortuuna - õnne jumal. Rooma jumalad olid hermafrodiidid, kes ei suhelnud inimestega. Rooma elanikond, tegeles seetõttu müstika ja maagiaga, pidades ennustamist tähtsaks ja õigeks. Auspiitsid - ennustasid tulevikku lindude lennu ja välgu noolte järgi. Haruspiitsid - ennustasid loomade sisikonna järgi. Vestaneitsid - süütud nais preestrid, kes kaitsesid tuld Vesta templis. Roomlased tunnistasid jumalikku, ebainimlikku väge - kreeklased mitte. Alates Caesari ajast tekkis Roomas keisri kultus - kõiki keisreid hakati jumalateks pidama. Peale keisri surma hakati tema kujule ohvreid tooma. Neid, kes ohvreid ei toonud, peeti riigivastasteks. Caligula [Saapake] - Tiistuse kasulaps, Rooma keiser. Sai omale säärase nime, kuna kandis lapsena suuri sõjaväe saapaid.
tegelase, kelle pahelisus paljastub alles ooperi lõpus, selline tegelane pingestab intriigi. Scribe'iga tegid koostööd Boieldieu (,,Valge daam" -- La dame blanche, 1825) ja Auber (,,Fra Diavolo", 1830). 2. Tragédie lyriqye 19. sajandi alguses. Ka seda zanrit viljeldakse edasi, on endiselt suurejooneline. Silmapaistvam on Gasparo Spontini (1774-1851) ,,Vestaneitsi" (La Vestale; 1807; Vesta rooma müt. kodukolde jumalanna; Vestaneitsid olid tema preestritarid, kelle ülesanne oli valvata Vesta templis põlevat igavest tuld), oma aja edukamaid oopereid üldse. Tegevus toimub Vana-Rooma kesiririigis, mille võimsus ja toredus oli äsja (1804) keisriks kroonitud Napoleonile eeskujuks. Vana-Rooma kesiririigi aeg oli tollal Prantsusmaal ülimalt populaarne ja mõjutas ka moodi (rõivad, soengud, interjöörid, mööbel nn ampiir).
annaabi.ee 
