Segust valmistatati raputuslaual standardne tüvikoonus (koonus tihendati kahes kihis, kumbki 10 sorkimisega standardse vardaga). Pärast koonuse tihendamist eemaldati vorm. Segu töödeldavus määrati pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdeti mördikoonuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutati kahe mõõtmise keskmisena 1 mm täpsusega. b) Lisaseeria koosnes kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43). 4. Katsetel kasutati proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täideti seguga poole kõrguseni ja tihendatati standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täideti vormid täielikult ja vibreeriti veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis
jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja segatakse käsitsi veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. 1.5.4. Katsed tehakse võrdsel segu töödeldavusel - orienteeruvalt 135±5 mm (pärast 10 lööki standardsel raputuslaual). Et tagada etteantud töödeldavus tehakse eelkatsed segude veevajaduse (vajaliku vesitsementteguri) hindamiseks. 1.5.5. Mõlema liivaga valmistatakse segud vahekorras 1:3 ja 1:5. Etteantud töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsement-teguri leidmiseks tehakse eelkatsed, mille käigus muutes vee hulka segudes leitakse vesitsementteguri väärtused, mis võimaldavad etteantud töödeldavusega segude (125±5 mm) valmistamist. 1.6. Katsetulemused Proovikehad valmistati: 13.03.2012 Proovikehad katsetati: 10.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu andmed.
Tänapäeva betoonid on nii suure survetugevusega, et ilma sarruseta hakkab betoon mahukahanemise jõu toimel pragunema. Betooni tugevus on sõltuvuses betoonis olevast vee ja tsemendi suhtest. Betoonisegu valmistamiseks kasutatud vee ja tsemendi massi suhet nimetatakse vesitsementteguriks. Vesitsementtegur on üks olulisemaid betooni lõppomadusi mõjutav tegur. Kõrgema vesitsementteguriga betoonide puhul on suurem oht mahukahanemise pragude tekkimiseks. Erinevate betoonisegude vesitsementteguri väärtus on harilikult vahemikus 0,65 ... 0,45 Kasutatud materjalid : www. rudus.ee www. imelineajalugu.ee
sorkimisega standardse vardaga). 1 Betooniõpetus EPM 0030 Pärast koonuse tihendamist eemaldatakse vorm. Segu töödeldavus määratakse pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdetakse mördiko onuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutatakse kahe mõõtmise keskmisena 1 mm t äpsusega. b) Lisaseeria koosneb kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43). 4. Katsetel kasutatakse proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse seguga poole kõrguseni ja tihendatakse standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täidetakse vormid täielikult ja vibreerita kse veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatakse liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustatakse lipikuga, mis võimaldab proovikehi
vanustel. Ka samal vesitsementsuhtel parandab superplastifikaatori kasutamine tugevusnäitajaid mõnevõrra, seda eriti kivinemise alguspäevadel. Tugevuse kasv võib ulatuda 10- 20%ni. 3.3.2.2. Poorsus Kui superplastifikaatoreid on kasutatud veevajaduse vähendamiseks, siis betooni kapillaarveeimavus, vee, veeauru ja gaasi läbilaskvus vähenevad suurel määral. Tulemuseks on betooni vastupanu tõus agressiivsetele keskkondadele ja püsivuse kasv. 3.3.2.3. Kuivamiskahanemine Vesitsementteguri ja tsemendi kulu säilitamisel võib superplastifikaatori lisamine vähesel määral suurendada kuivamisest tingitud kahanemisdeformatsioone. Kui superplastifikaatori kasutamisega kaasneb vesitsementteguri vähenemine, kaasneb sellega kahanemisdeformatsioonide mõningane vähenemine. See võib olla kuni 20%. 3.3.2.4. Külmakindlus Kui superplastifikaatori lisamisel jääb vesitsementtegur muutumatuks, siis superplastifikaatoriga betoon
· Tsemendi liikk: CEM I 42,5N ja CEM II / B-M (T-L) R · Tsemendi absoluutne tihedus ts = 3100 kg/m3 · Tsemendi survetugevus 42,5 N/mm2 · Killustiku nimetus: Paekivi killustik #4-16 2 · Killustiku puistetihedus opk = 1400 kg/m3 · Killustiku tera tihedus k = 2600 kg/m3 · Liiva nimetus : ,,Männiku" karjääri liiv · Liiva tera tihedus l = 2650 kg/m3 1.5.2. Betoonisegu koostise arvutamine: Vesitsementteguri arvutus: Kasutatakse Bolomey valemit: fcm = A * RTs * (Ts / V 0,5), Bolomey valem(2) fcm - Betooni nõutav surveugevus, N/mm2 RTs - Tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2 Ts / V - Tsement vesitegur A materjalide kvaliteeti iseloomustav empiiriline keofitsent Siit vesitsementtegur Ts / V = 0,57 1.5.3. Vee kulu arvutus:
faktorid, betoonisegu konsistentsi muutumine ajas Aja jooksul betoonisegu konsistents väheneb, kuna betoon liigub plastsest olekust tahkesse. Oleneb täpsemalt veel tsemendi liigist, täitematerjalidest(jämeda ja peene vahekord, liiva peenus, terastikuline koostis), konsistentsi klassist, temperatuurist ning tuule tugevusest, tsemendi tardumise ajast, lisanditest. Suurema konsistentsiklassi saavutamiseks tuleb reeglina kasutada ka rohkem vett, kuid see tähendab vesitsementteguri tõstmist, mis tähendab, et kui soovitakse survetugevust hoida, siis on vajalik lisada ka tsementi. Eraldub rohkem vett, tekib rohkem poore, väiksem tihedus ning nõrgem struktuur jne. Teine valik on plastsuse suurendamiseks lisada plastifikaatoreid. 20. Betooni põhiomadus, selle määramine katsekehade purustamisega Survetugevus: eeldatakse, et betoon on tugev ning survetugevus on oluliselt suurem, kui muud tugevused. Survetugevust on lihtne määrata ning iseloomustab kaudselt ka muid
oluliselt rohkem kui survetugevust. Killustik või kruus? Kruusa eelised võrreldes killustikuga: • Ei vaja eelnevat purustamist; • Betoonisegu parem töödeldavus võrdse vee kulu juures; • Väiksem tühiklikkus. Kruusa puudused võrreldes killustikuga: • Nõrgem nake tsementmördiga kivistumisel; • Suurem saastavate lisandite sisaldus. Jämetäitematerjali pinna kvaliteedi mõju on eriti oluline madalate vesitsementteguritega valmistatud betoonide puhul. Kõrgetel vesitsementteguri väärtustel on määravaks tsementkivi tugevus. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4 (aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett
ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem). Betooni tugevust võib ligikaudselt leida ka graafikute järgi, teades kasutatava tsemendi tugevusklassi ja vesitsementtegurit. Sama graafiku järgi saab leida ka vajaliku vesitsementteguri soovitud betooni tugevuse ja kasutatava tsemendi tugevusklassi järgi. 25. Kiudbetoon, isetihenevbetoon, polümeerbetoon, teebetoon 7.11. RASKEBETOONI ERILIIGID Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud
· Ei vaja eelnevat purustamist; · Betoonisegu parem töödeldavus võrdse vee kulu juures; · Väiksem tühiklikkus. · Kruusa puudused võrreldes killustikuga: · Nõrgem nake tsementmördiga kivistumisel; 05.05.2014 · Suurem saastavate lisandite sisaldus. Jämetäitematerjali pinna kvaliteedi mõju on eriti oluline madalate vesitsementteguritega valmistatud betoonide puhul. Kõrgetel vesitsementteguri väärtustel on määravaks tsementkivi tugevus. · Täitematerjali üldised nõuded Betoneeritav konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust. See ei tohi olla: · Suurem kui ¼ konstruktsiooni või detaili minimaalne mõõde; · Suurem kui ½ plaadi paksusest; · Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. · Jämeda täitematerjali valikul seab piirid ka kasutatava segisti maht- väike segisti ei
annaabi.ee 
