Selline keemia alane teadmine ja katsetamine on tänapäeval igal pool üle maailma toimuvad pidustused muutnud väga kirevaks ja populaarseks on saanud ürituste lõpetamine suure ja meeleoluka ilutulestiku etendusega. Looduse füüsikat rakendades võeti keskajal kasutusele pealtvooluvesiratas, mis aitas kaasa sepalõõtsade tööle, nii sai hoogu metallitööstuse areng. Sama tehnika on kasutusel rohelise energia tootmisel hüdroelektrijaamades, aurulaevasi viib edasi aga vesiratast meenutav ajam. Vesiratas leidis samuti rakendust erinevates valdkondades. Läbimurdeks oli aga kõrgete temperatuuride saavutamine ja tänu sellele sai malmi valmistamine võimalikuks. Tänapäeval on malm tuntud kui väga tugev metall, mis on laialdaselt kasutusel nii masinatööstuses kui ka ehitusel. Absoluutselt kõige mõjuvõimsamaks leiutiseks võib pidada aga paberit koos trükikunsti avastamisega. Tänu paberile teame me ajaloo kohta väga palju ning säilinud
Kõrgele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Siin oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Sammasteridade vahel rohetasid kõige kaunimad puudeliigid. Kuna sambad ulatusid viiekümmne küünra kõrgusele (üks küünar 25 cm), oli taimedele valgust küllaldaselt. Kunstlikel, mägimaastiku ilmega kinkudel asuvate aedade kastmiseks pumpasid sajad orjad terve päeva vahetpidamatult vett Eufratist, ajades ringi hiiglasuurt vesiratast, mis ammutas jõest vett nahkämbritega. Aiad olid avatud jahedatele tuultele, mis tavaliselt puhusid loodest. Metsatu ja lausiku Babüloonia elanikele näis aedade lõhn, varjurikkus ja jahedus ebatavalise imena. Kui Makedoonia Aleksander suri, siis kunagine kärarikas ja rahvarohke linn hakkas tühjaks jääma ning tema tähtsus langes. Üleujutus purustas Nebukadnetsarilossi müürid. Vesi tegi halvasti põletatud savi aegamöödapehmeks
Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite kohta Eestis pärinevad juba 13. sajandist. Esimesed hüdroelektrijaamad rajati sajandivahetuse paiku. Enne Teist maailmasõda oli hüdroenergeetika osatähtsus Eesti riigi üldises energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2% jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle 25 MW. Hüdroelektrijaamade koguvõimsus oli 9343 kW ja nende aastane toodang 28 770 MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda, aastail 1945-1950, paljud neist taastati, käiku lasti ka uusi veejõujaamu. 1949.a. oli hüdrojaamade koguvõimsus 1140 kW. 1955 a. valmis Narva HEJ võimsusega 125 MW. Praegu on see jaam Venemaa halduses
Kirjalikud andmed vesiveskite kohta Eestis pärinevad juba 13. sajandist. Esimesed hüdroelektrijaamad rajati sajandivahetuse paiku. Enne Teist maailmasõda oli hüdroenergeetika osatähtsus Eesti riigi üldises energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2% jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle 25 MW. Hüdroelektrijaamade koguvõimsus oli 9343 kW ja nende aastane toodang 28 770 MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda, aastail 19451950, paljud neist taastati, käiku lasti ka uusi veejõujaamu. 1949.a. oli hüdrojaamade koguvõimsus 1140 kW. 1955 a. valmis Narva HEJ võimsusega 125 MW. Praegu on see jaam Venemaa halduses.
Leiutati kodarratas, mis koosnes rummust, kodaratest ja pöiast. Meistrite tööd olid väga täpsed ja teati, millist puitu kus kasutada. Jumalate vankritele tehti kullast ja hõbedast rattaid(10). Mehhaanilised ratasseadmed Esimene mehhaanilist otstarvet omav ratas, mille abil on võimalik muundada energiat, oli vesiratas. Selle võtsid kasutusele 1. saj e.m.a. Ees- Aasias elanud kõrgtsivilisatsioonid orjajõudude languse tõttu. Vesiratast kasutati põldude ja aiamaade niisutamiseks kõrgematel platvormidel ja ühtlasi aitas vett transportida kaugemate distantside taha suurematest veeallikatest eemale. Kuulsaim vesiratastesüsteemi abil olev ehitis oli Babüloni rippaiad(10). Võib olla tänapäeval üks tähtsaimaid jõuülekande mehhanisme on hammasratas. Neid kasutas esmakordselt Archimedes oma mehhaanilises planetaariumis pannes vända abil tööle kogu päikesesüsteemi
Kirjanik Harri Jõgisalu parimate palade kogumik eelnevalt ilmunud raamatutest: ,,Metsapaharetid'', ,,Käopoja tänu'', ,,Nõiutud allikas'' ja teised. ,,Vennike ja tema sõprade lood''- Kirjastus Ilo 2007, toimetaja Kristi Siirman. Vennikese lood pajatavad meile mitmesugustest toredatest juhtumistest nii koolis kui ka kodus. Hästi palju on neis õpetlikku. Nii võime saada hulgaliselt kasulikke teadmisi looduse kohta: kuidas metsloomadele süüa viia, kasemahla koguda, vesiratast teha, linaskit akvaariumis hoida, vasikaid ajada ja mis juhtub, kui metsas ära eksida. Hulk jutte on lilledest ja nende kinkimisest: sinililled, kannikesed, ülased. Tähtsal kohal on ka kodu: suhted vanemate ja vanavanematega, kuidas sobib käituda ja mis õnne toob. Veel käivad tegelased tihti matkamas ja looduslaagrites, kus samuti ei puudu õpetlikud juhtumid. 2.2.2 Harri Jõgisalu ja Lembit Tihkani kahasse kirjutatud raamatud:
annaabi.ee 
