4. Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Sõltub: b.i.1. Aine iseloomust b.i.2. Kontsentratsioonist b.i.3. Temperatuurist b.i.4. Kokkupuute pinnast (segamine) b.i.5. Katalüsaator (inhibiitor) 5. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust.pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. 6. Keemilise sideme liigid: a
Vesi keeb, kui veeauru rõhk võrdub välisrõhuga. 17 Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi. K e K+ +e+ eee + e + "elektrongaas" Metalliline side esineb niisuguste elementide puhul, mille väliselektronkihis on 1 kuni3 elektroni, mis kergesti loovutatakse. Metalliline side eksisteerib vaid siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5.
68. Vee dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, lahuste pH skaala. Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Vesi dissotsieerub üheaegselt kui hape ja kui alus, tal on võrdselt nii happelised kui ka aluselised omadused: vesi on amfoteerne. puhtas vees on võrdne arv H+ ja OH- ioone [H+] = [OH-] =1• 10 -7 ioonkorrutis [H+] • [OH-] = 1•10-14 Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. Sõltuvalt keskonna iseloomust on pH väärtused erinevad: - neutraalne keskkond [H+] = [OH-] pH = 7 - happeline keskkond [H+] > [OH-] pH < 7 - aluseline keskkond [H+] < [OH-] pH > 7 pH mõõdetakse ainult vesilahustes. 69. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid.
Tasakaal nihkub saaduse kontsentratsiooni *suurendamisel lähteainete tekke suunas *vähendamisel saaduste tekke suunas Tasakaal nihkub rõhu *tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas *alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas Tasakaal nihkub temperatuuri *tõstmisel endotermilise protsessi suunas (H>0) *alandamisel eksotermilise protsessi suunas (H<0) 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH arvutatakse valemist pH= -logCH C= lahuse vesnikioonide konsentratsioon (mol/l). pH+pOH=14 pOH=-logCOH Neutraalne lahuses pH=7; Happelises keskkonnas pH<7; Aluselises keskkonnas pH>7. 14. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine oleku muutus sõltub? Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm,
on prootoni aktseptor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on alus osake, mis käitub elektronpaari doonorina. Seega alusel peab olema vähemalt üks vaba elektronpaar. Esimesena mainitud teooria on loodud Rootsi keemiku Svante Arrheniuse poolt ja kannab nime elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. Omad raskused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5.
katlasse soolasid viiakse, samapalju peab neid sealt ka eemaldama, et tagada katla normaalne tööreziim ja vältida katla sooladega ummistumist. Ülaltoodud vee liigid erinevad üksteisest vee kvaliteeti iseloomustavate näitajate poolest. millistest katelde ekspluatatsiooni seisukohalt olulisemateks on kloriidide sisaldus, karedus, 5 leeliselisus (ning seda kaudselt iseloomustavad fosfaat- ja nitraatarvud ning vesinikueksponent pH) ja gaaside sisaldus. Kloriidide sisaldus näitab vees lahustunud kloori- (soolhappe-)soolade, nagu NaCl, MgCl2, CaCl2 jt. hulka ning väljendatakse kloor-iooni Cl- koguse kaudu milligrammides 1 liitri vee kohta (mg/l). Vanemates allikmaterjalides võib leida mõistet “vee soolsus”, milline iseloomustab samuti kloriidide sisaldust vees ja mille mõõtühikuna kasutati nn. Brandti kraade (o Br).Vesi soolsusega 1 o Br vastab naatriumkloriidi NaCl sisaldusele vees 10 mg/l ning
Puhtas vees on vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsioon võrdne ning keskkonna reaktsioon on neutraalne. Happelises lahuses ületab vesinikioonide kontsentratsioon hüdroksiidioonide kontsentratsiooni ([H+] > [OH-]) ja aluselises keskkonnas on hüdroksiidioonide kontsentratsioon suurem kui vesinikioonidel ([H+] < [OH-]). Vee ioonkorrutis on vee elektrolüütilist dissotsiatsiooni iseloomustav konstant. Vesinikeksponent- ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist pH näitab lahuse happelisust. Lahuse pH -väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. 69. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Kõik elektrolüüdid ei jagune vesilahuses ioonideks ühesugusel määral on elektrolüüte, mis jagunevad täielikult ioonideks, kui on ka selliseid, mis jagunevad ioonideks ainult osaliselt. Dissotsiatsiooniaste ehk dissotsiatsioonimäär on dissotsieerunudmolekulide arvu ja
reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal. Esimesena mainitud teooria on loodud Rootsi keemiku Svante Arrheniuse poolt ja kannab nime elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. 253 pH - lihtsalt pH vesinikueksponent. Puhtas vees on vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsioon võrdne ning keskkonnreaktsioon on neutraalne. Arvuliselt on 1 dm3 vees 1 x 10-7 mol H+ ja 1 x 10-7 mol OH-. Arvutuste hõlbustamiseks on võetud kasutusele vesinikeksponendi ehk pH mõiste pH = -log [H+],Seega on puhtas vees pH väärtus 7. Kuna hapete dissotsiatsioonil tekib juurde H+ ioone, siis on happelises keskkonnas [H+] suurem kui [OH-]. 254
Tähtsamate ühendite klassid Hüdrolüüs – soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl). Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH, lühidalt CO32- + H2O HCO3- + OH-). Tugeva happe ja nõrga aluse soolad annavad happelise keskkonna. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe
annaabi.ee 
