mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. •Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt. süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3. 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.
hüdroksiidioone Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH 3 x H2O) Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt NaOH, KOH, Ca(OH) 2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape, etaanhape Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt sidrunhape, bensoehape ja oblikhape On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja
metalli katioone ja hüdroksiidioone. Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt. süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3. 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.
Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri metallide kokkupuutekohtades. Kontaktkorrosiooni kohad: vasest veetorud ühendatud teras/tsinktorudega, terasest torudel messingist ventiilid/kraanid, ühenduses olevad Al ja Cu elektrijuhtmed. Kontaktkorrosiooni tõrjumiseks vältida vastavate metallide ühendust või vältida ühenduste sattumist vesilahustesse vm kohtadesse, kus tekiks elektrivool; eraldada kontaktid keskkonnast, mis soodustavad korrosiooni teket. 32. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused). Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond? Millistel põhjustel need tekivad(moodustuvad)? Nersti võrrand:
Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri metallide kokkupuutekohtades. Kontaktkorrosiooni kohad: vasest veetorud ühendatud teras/tsinktorudega, terasest torudel messingist ventiilid/kraanid, ühenduses olevad Al ja Cu elektrijuhtmed (EI TOHI), tuleb vältida vase pinnalt voolava vee sattumist Al, Fe ja Zn pinnale. Kontaktkorrosiooni tõrjumiseks vältida vastavate metallide ühendust või vältida ühenduste sattumist vesilahustesse vm kohtadesse, kus tekiks elektrivool; eraldada kontaktid keskkonnast, mis soodustavad korrosiooni teket. Ühtlane, laiguline, pisteline, keevitatud juures, pilu-, hõõrde-, kontakt-, kiht-, kihtide vaheline, kristallide vaheline ja sisene, väsimus. Kontaktkorrosiooni vältimine: kasutada samast materjalist neete, polte või isoleerida (ümbritsevast keskkonnast). Toimida järgmiselt: 1)panna vahelüliks polümeersest materjalist
Karbiidid jaotatakse 3 rühma 1) ioonilised e. soolataolised Reageerimisel veega ja hapetega → CH4 või C2H2 või H2 CaC2 + 2H2O → Ca(OH)2 + C2H2 (etüün) Al4C3 + 12H2O ( 4Al(OH)3 + 3CH4 (metaan) Siia kuuluvad ka atsetüliidid (etüüni e. atsetüleeni derivaadid) Raskmetallide, eriti Ag ja Cu atsetüliidid Ag2C2 ja Cu2C2 on kergesti plahvatavad, eriti kiirel kuumutamisel (üle 140ºC). Saamiseks mitmeid meetodeid, näit. etüüni toimel soolade vesilahustesse : 2AgNO3 + C2H2 → Ag2C2↓ + 2HNO3 hallikaspruun amorfne pulber 2) kovalentsed karbiidid Räni ja boori karbiidid: SiC (karborund), B4C kovalentse sidemega ühendid suure kõvadusega, haprad, keemiliselt inertsed Rohkem kasutatakse neist karborundi SiC – lihvimismaterjal 3) intermetallilised karbiidid klatraadid e. sulgühendid (ka sisestusühendid: süsinikuaatomid asuvad metalli kristallstruktuuri tühimikes)
annaabi.ee 
