persisteeriv lümfotsütoos. Kolmas ehk l e u k e e m i l i s k l i i n i l i n e staadium, ehk t u m o r o o s n e staadium iseloomustub peale hematoloogiliste muutuste kliiniliselt diagnoositavate kasvajate arenguga mitmel pool organismis. Haigetel loomadel täheldatakse pindmiste lümfisõlmede suurenemist, eriti kaela ja tagakeha piirkonnas. Vahel võivad kasvajalised lümfisõlmed saavutada ülisuured mõõtmed. Nii on leukoosse lehma abaluueelne kümfisõlm kaalunud viis kilo. SIGADE VESIKULAARHAIGUS Picornavirida Enterovirus Sigade vesikulaarhaigus on kontagioosne pikornaviroos, mis iseloomustub ägeda kulu, palaviku ja villilise lööbega kärsal, sõravahe-, piirde- ja päkanahal. Epizootilised iseärasused. Loomulikes tingimustes on haigusele vastuvõtlikud ainult kodusead vaatamata tõule ja vanusele ning uluksead. Kuigi on teatatud ka laboritöötajate nakatumisest ja viirus võib persisteerida veel lammaste ja veiste
Villid ja haavandid jäsemetel, udaral, mastiit harvemini suus. Talledel ei pruugi ville esineda, neil tekivad hingamis- ja südametegevuse häireid ja suur suremus. Salivatsioon vähemärgatav, lonkamine, villid sõravahes, -piirdel. Kitsed – haigus kulgeb tüüpilisemalt. Villid on suu limaskestal ja jäsemetel, harvem udaral. Salivatsioon. Lakteerivatel kitsedel piimatoodangu langus. Dif.diagnoos: Teised vesikulaarhaigused (sigade vesikulaareksanteem, vesikulaarne stomatiit, sigade vesikulaarhaigus), Veiste katk, Veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, Dermatiidid. Diagnoosimine: Materjal: lõhkemata villide sisu (1 ml), lõhkenud villide kude. Söögitoru-neelu vedelik. Hepariniseeritud veri antigeeni määramiseks. Vereproovid antikehade määramiseks. Viiruse isoleerimine rakukultuuris. Viiruse identifitseerimine: ELISA, KSR, HAR, PCR. Antikehade määramine: ELISA, KSR, VNR. Picornaviridae -> Perekond – Enterovirus (PEV 9) -> Sigade vesikulaarhaigus
enzootiline laukoos, nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa, leptospiroos, genitaalne kampülobakterioos, trihhomonoos, klamüdioos, salmonelloos. Majanduslikult olulised infektsioonid: hingamisteede infektsioonid, seedetrakti infektsioonid, sigivust mõjutavad infektsioonid. 28. Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 29. Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) · Lindude gripp e lindude klassikaline katk · Newcastle'i haigus e lindude aasia katk · Nodulaarne dermatiit · Rift Valley palavik 30. Suu- ja sõrataud
enzootiline laukoos, nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa, leptospiroos, genitaalne kampülobakterioos, trihhomonoos, klamüdioos, salmonelloos. Majanduslikult olulised infektsioonid: hingamisteede infektsioonid, seedetrakti infektsioonid, sigivust mõjutavad infektsioonid. 29 . Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused – suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: aujeszky haigus, sigade brutselloos, salmonelloos, leptospiroos. 30 . Olulisemad infektsioonhaigused lindudel (ülevaade) newcastle'i tõbi ja mareki haigus. 1) lindude nakkav larüngotrahheiit; 2) lindude rõuged; 3) lindude tüüfus (Salmonella gallinarum); 4) partide viirusenteriit; 5) partide viiruslik hepatiit; 6) pulloroos (Salmonella pullorum). 31