Pühajärv Abiootiline keskkond · Liigestatud kaldajoon · Pruunikaspunane vesi · Hea läbivooluga (vesi on vähe läbipaistev vahetub 13 kuu (1,2-1,5 m) tagant) · Madal veetase · Põhja- ja kaldaallikad · Hapnikurikas · Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart · Roosärg · Kõrkja-roolind · Haug · Hallhaigur · Koha · Luts · Koger
Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Tähtsamaid võõrliike: Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) karbiline Mytilopsis leucophaeata vesikirbuline Cercopagis pengoi kümnejalaline Palaemon elegans kirpvähiline Gammarus tigrinus vaguviburvetikas Prorocentrum minimum Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) karbiline Mytilopsis leucophaeata vaguviburvetikas Prorocentrum minimum vesikirbuline Cercopagis pengoi Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri
Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid · Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. · Tähtsamaid võõrliike: · Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) · karbiline Mytilopsis leucophaeata · vesikirbuline Cercopagis pengoi · kümnejalaline Palaemon elegans · kirpvähiline Gammarus tigrinus · vaguviburvetikas Prorocentrum minimum Hoovused · Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm
Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe. Püügikaludeks on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Tähtsamateks võõrliikideks on Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom), karbiline Mytilopsis leucophaeata, vesikirbuline Cercopagis pengoi, kümnejalaline Palaemon elegans, kirpvähiline Gammarus tigrinus, vaguviburvetikas Prorocentrum minimum.
võrreldes geoloogiliselt võõrliiki: vanade riimveeliste Musta -17 põhjaloomastiku liiki ja Kaspia merega. -2 põhjataimestiku liiki -3 zooplanktoni liiki -3 kala Mõned liigid Virgiinia keeritsuss Vöötkirpvähk Hiina villkäppkrabi Vesikirbuline Rändkarp Mudakrabi Ümarmudil Hulkharjasuss Täname kuulamast!
Põhjaloomastik on bentos ja plankton on veekogudes hõljuvad organismid. Bentos on näiteks meritähed, merikarbid ja plankton on näiteks vesikirbulised ja aerjalgsed. 87. Pelagiaali vees hõljuvad väikeloomad on zooplankton, suuremad ja aktiivselt ujuvad nekton. Põhjaloomastik on zoobentos. Veepinna loomastik on neuston ja pleuston. Neuston (veepinnal tegutsevad loomad) koosneb peamiselt putukatest, nagu liuskurid ja kukrikud. Nekton on kalad. Zooplanktoni moodustavad vesikirbuline, sõudikuline ja keriloom 88. Eesti järvede zooplankton (loomne hõljum) koosneb põhiliselt kolmest rühmast. Need on kaks rühma alamaid vähke, selts vesikirbulised ja klass aerjalgsed, seltsidest sõudikulised ja hormikulised, ning hõimkond keriloomad. Planktoni vähid on palja silmaga vaevu nähtavad (suurusjärk 1-2 mm), keriloomad on mikroskoopilised. 89. Mikrobentos need on ripsloomad ja muud protistid, fütobentos põhjas kasvavad taimed ja vetikad
eriti pole, kuid mõtelge ise!) Näited: saarmas, kobras, mink, hallhüljes, valgehüljes; linnud: kormoran, tuttpütt, sarvikpütt, sinikael-part, piilpart, aul, sõtkas, randtiir, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas. Loeng: Veekogude loomastik 86. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest Pelagiaal- avavesi; bentaal- põhjavesi; bentos- põhjaloomastik. Näited: (plankton) keriloom (Brachionus mülleri), vesikirbuline (Daphnia longispina), aerjalgne, sõudikuline (Cyclops strenuus). Bentos: Chironomus plumosus , Potamothrix moldaviensis , Euglesa sp., Hydracarina , Caenis horaria , Limnephilus sp. , Gmelinoides fasciatus . 87. Zooplankton, nekton, neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest Zooplankton on pelagiaali vees hõljuvad väikeloomad. Nekton- suuremad ja aktiivselt ujuvad pelagiaali väikeloomad; näited: pms-lt kalad, aga ka konnad, vesilikud jt
annaabi.ee 
