muna on hüübinud. Tõstke pannilt ja tükeldage väiksemateks osadeks. Segage juurde keedetud ja nõrutatud kuumad nuudlid ning kõik muud komponendid, kaunistage pähklite ja laimipooltega. Kollane sealihakarri (4 sööjale) 2 spl taimeõli, 2 salatisibulat, 1 küüslauguküüs, 500 g seafilee kuubikuid, 1 baklazaan, 4 dl kookospiima, 3 kaffirlaimi lehte (võib asendada laimikoorega), 2 spl kollast (või rohelist) tai karripastat, 140 g siitake (või muid) seeni, 200 g purk vesikastaneid (võib asendada maapirnide või konserveeritud lootosejuurtega), 2 spl heledat sojakastet, 2 spl tai kalakastet, värskeid basiilikulehti. Kuumutage suurel pannil õli ning küpsetage peenelt viilutatud sibulat ja küüslauku paar minutit. Lisage sealiha- ja baklazaanikuubikud ning kiirpraadige 34 minutit, kuni sealiha muutub kreemikasvalgeks. Lisage kookospiim, laimilehed ja karripasta ning keetke vaikselt 10 minutit. Seejärel lisage seened ja vesikastanid ning keetke veel 5 minutit.
Soolasisaldus, 30- 35%, on kümme korda suurem kui see on Vahemeres. Selle tõttu on Surnumere vesi ka tunduvalt raskem näiteks Vahemere omast. Miljoneid aastatid tagasi elasid inimese eelkäijad hominiidid Surnumere ümbruses. Sel ajal oli järve ümbritsev maa viljakas ning taimede kasvamiseks soodne. Teadlased on leidnud sealt hominiidide algelisi kivist tööriistu ning on jõudnud järeldusele, et need inimtaolised olendid kasvatasid pistaatsiapähkleid, tammetõrusid, vesikastaneid. Kõige varasemad rosinad ja oliivid pärinesid samuti just sellest piirkonnast. Umbes miljon aastat tagasi, kui Surnumere vesi oli magedam kui tänapäeval, oli järve org luksuslik ja viljakas paik, nii floora kui fauna jaoks. See ala meelitas sinna väga palju erinevaid liike- linde, imetajaid, selgrootuid. Lähedal savannides elutsesid gasellid, hiiglaslikud põdrad, jõehobud, ninasarvikud. Tänapäeval ,kahjuks, selline elustik on välja surnud. Magevee järved Surnumere ümbruses
baklazaan. Eriti hinnatud on kohalikud seened, mida säilitatakse ja kaubastatakse kuivatatult. Lõunapoolsematel soojadel aladel kasvavad apelsinid, mandariinid, ploomid, kirsid, aprikoosid, virsikud, pirnid, kiivid, ananassid, mangod, litsid, kumkvatid, mandlid. Puuvilju süüakse enamasti värskelt. Toiduainete ammendamatu varamu on meri. Tarbitakse kõikvõimalikke kalu, koorikloomi, austreid, merikarpe. Samuti vesikastaneid, lootoslille juuri, pääsupesasid, hai uimeid. Eksootilistest toiduainetest võiks veel nimetada bambusevõrseid, liiliapungi, seesami- ja lootoseseemneid. Pidulauale kuuluvad metspardid, faasanid, vähid, karukäpad. Jämedalt võib Hiina köögi jagada neljaks, neist igaühel on veel alaliigid. Traditsiooniline Hiina toidusedel on peamiselt kohalikest taimedest. Põhitoorainetena on teraviljad, kaunviljad ja köögiviljad ennekõike majanduslikel põhjustel
Hiinas täidab toit kahte ülesannet: 1) toit on hädavalik elamiseks, 2) toit on naudingute ehk mõnude allikaks. Suureks delikatessiks peetakse madude liha. Lihadest on kõige hinnatum sealiha. Lisandid olenevad lihast: sealiha juurde riis, lambaliha juurde hirssi, haneliha lisandiks nisu jne. Tarbitakse kõikvõimalikke mereande: kalu, koorikloomi, austreid, merikarpe, 305 vesikastaneid, lootoslille juuri, hai uimi jm. Süüakse ka bambusevõrseid, liiliapungi, seesami- ja lootoseseemneid. Pidulauale kuuluvad metspardid, faasanid, vähid, karukäpad. Hiina on tohutult suur maa. Seal on suuri erinevusi toitude osas. Põhjaosa: põhikultuur on nisu. Sellest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina rahvuslikke nuudleid ja pastatooteid. Kesk- ja lõunaosa: rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele
baklazaan. Eriti hinnatud on kohalikud seened, mida säilitatakse ja kaubastatakse kuivatatult. Lõunapoolsematel soojadel aladel kasvavad apelsinid, mandariinid, ploomid, kirsid, aprikoosid, virsikud, pirnid, kiivid, ananassid, mangod, litsid, kumkvatid, mandlid. Puuvilju süüakse enamasti värskelt. Toiduainete ammendamatu varamu on meri. Tarbitakse kõikvõimalikke kalu, koorikloomi, austreid, merikarpe. Samuti vesikastaneid, lootoslille juuri, pääsupesasid, hai uimeid. Eksootilistest toiduainetest võiks veel nimetada bambusevõrseid, liiliapungi, seesami ja lootoseseemneid. Pidulauale kuuluvad metspardid, faasanid, vähid, karukäpad. Jämedalt võib Hiina köögi jagada neljaks, neist igaühel on veel alaliigid. Traditsiooniline Hiina toidusedel koosneb peamiselt kohalikest taimedest. Põhitoorainetena on teraviljad, kaunviljad ja köögiviljad ennekõike majanduslikel põhjustel
annaabi.ee 
