1) Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk? Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel. Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu
Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline
et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. ·Astang siis kui ainult üks aste Voolu rahustamine ·Voolu rahustamise mooduseid on kahesuguseid: sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või rahustusseina; kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele. ·Rahustuskaev (stilling basin, stilling pool) on vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend (joonis 3.12, a). ·Rahustussein (stilling baffle, end baffle, baffle sill joonis 3.12, b) tehakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Voolurahustid : a on rahustuskaev, b rahustussein, c kombineeritud rahustuskaev Põhjalase: ·Põhjalase (bottom outlet, bottom culvert) ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Paisu läbiv toru algab päisega, milles on vee läbipääsu sulgev vari (joonis 3
eelse ristlõike 0 ja ahasristlõike c jaoks: H+P+v02/2g = hc+vc2/2g+ht. Selle võrrandi vasak pool võrdub erienergiaga E0, millega vool langeb alumisse bjeffi. Survekao põhjustavad kohttakistused, seega ht = vc2/2g. Ahassügavuse saab võrrandist q = Q/h = hc (2g(E0-hc)) proovimismeetodil. Kuid ristkülikulises sängis saab ahassügavuse ja selle kaassügavuse määrata ka M. Tsertoussovi graafiku abil. 26.Rahustuskaevu (R) arvutus: Rahustuskaev on vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. R sügavus sügavus arvutatakse tingimusest,et kaevu sees oleks vooluhüpe kaetud: hk = h´´c = d+t+z, kus z on rahustuskaevu tagaserva tekitatud paisutus, = 1,05..1,10 aga varutegur. Paisutuse z 0 saab arvutada lailäviülevoolu valemist: z0 = Q2/(22gAa2), kus Aa on voolu ristlõikepindala alumises bjefis rahustuskaevu taga, ning z= z0 kvk2/2g. kus vk= Q/Ak on voolu kiirus rahustuskaevus (Ak on vooluristlõige). Kui rahustuskaev on ristkülikuline, siis z 0
Ülevoolud liigitatakse kolme liiki: 1)õhuke või kitsaharjaline ( < 0,67 H); 2)laialäveline ( > 2,5 H) 3)eriprofiil või praktilise kujuga ülevool, mis oma hüdrauliliste omaduste poolest asub kahe eelmise vahepeal. 18)Mõisted ülavesi, alavesi, ponuur, Ülavesi (varasemas kirjanduses ka ülemine bjeff) - ülalpool paisu paiknev vooluveekoguosa. Alavesi (varasemas kirjanduses ka alumine bjeff) - allpool paisu paiknev vooluveekoguosa. Ponuur, ülaveepõll - filtratsiooni tõkestav rajatis vesiehitise ülavee põhjas. Ponuur tehakse vett halvasti läbilaskvast materjalist, enamasti savist või liivsavist (tänapäeval võib neid asendada geomembraan), ning kaetakse kaitsekihiga (hrl kivisillutise või -puistega). Ponuuri ülesanne on pikendada kontuurfiltratsiooni teekonda. Madala (nt lailäviülevoolu ees kaitseb ponuur põhja ka uhtumise eest. Ponuur ehitatakse peamiselt savist ja liivsavist (minimaalne paksus 0,5 m). III Teema: põllumajanduslik kuivendus
On jõed, kus sügistulvaveetipp on 20-30% juhtumitel kõrgem kui kevadine. Ka suvel võivad valingvihmad põhjustada lühiaegseid tippvooluhulki Q max on vaja teada: Reostuskoormuse arvutamiseks L = W·Ckesk, sest tippvooluhulk võib olla 100 korda suurem aastakeskmisest Vesiehitiste projekteerimiseks, missuguse ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks tuleb veelase projekteerida, oleneb sellest kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht Q max määramine: Empiiriline ületustõenäosuskõver 30-40 vaatlusaastat (esinemissageduse analüüs) Lühike vaatlusrida – analoogjõe vaatlusandmete toel (regressiooni, valgala-pindala analüüs, regionaalsus) Teoreetiline ületustõenäosuskõver annab õigem pildi, sest vaatlusreas ei pruugi olla veerohkeid aastaid 22. Statistilist rida iseloomustavad näitajad.
annaabi.ee 
