Lõviosa välkudest algavad ning lõppevad äikesepilves ja nad põhjustavad valguse-sähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Ainult veerand välkudest ulatuvad maapinnani. 1.2. Välgu tekkepõhjused Välgu energia allikaks on tõusvad õhuvoolud, mille algseks põhjuseks on õhu soojenemine maapinna poolt. Kuna soe õhk on kergem, tõuseb üles. Samaaegselt hakkab veeaur kondenseeruma tõusvas õhuvoolus, mis tingib veel omakorda õhu soojenemise. Vertikaaltuul paneb käima äikesepilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on väga keeruline. Suured raheterad ja tilgad kannavad negatiivset ning väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu vastu elektrijõudu üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Joonis 1. Äikesepilv 4 Kuna maapinaal on positiivne laeng ja pilve allosas negatiivne, tekib nende vahel voolukanal
püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 m/s võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad negatiivset ja väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu vastu elektrijõudu üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Enamik välkudest algavad ja lõpevad äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgud oksüdeerivad aastas umbes 3 miljonit tonni
ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. Välgu enegiaallikas on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 meetrit sekundis võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri rehaterasid ja tilku kannavad negatiivset nig väikesed tilgad positiiviset laengut. Tuul viib positiivse laebgu vastu elektrijõudu üless kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Välgud on mitmekesised ja keerukad mitte ainult väliskujut , vaid ka füüsikalise mehhanismi ja struktuuri poolest. Välgu uurimused moodustavad kõige suurema osa atmosfäärielektri teadusest.
VÄLK - Tekib ainult äikesepilvedes - Välk on suur elektrisäde, esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. 80% välkudest on pilvesisesed - Energia allikaks on tõusev õhuvool (maapinna soojenemise tõttu) - Veeaur kondenseerub ja tekib lisa energia 16 - Äikese pilves vertikaalne üles suunatud tuul kuni 50 m/s Vertikaaltuul käivitab pilve staatilise elektri generaatori. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad negatiivset ja väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu vastu elektrijõudu üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. - Äikesepilve ülemine osa on ,,+" laenguga, alumine ,,-". Maapind on ,,+" laenguga. - Välgu eluiga on u. 0.2 s - Kõige levinum on joonvälk, 2-3 km pikkune mitmeharuline välgukanal KERAVÄLK
piisad positiivse laengu. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 m/s võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad negatiivset ja väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu maapinnalt üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Tavaline välk algab pilves ja levib siksakiliselt mõnekümne meetri pikkuste sammliidriteks nimetatavate sädemetena, ühe sammu aeg
annaabi.ee 
