Ülesande püstitus Risthöövelpink (ingl. k. shaping machine) on ehitatud nii, et liuguritera hoidikusse kinnitatud Hööveltera saab liikuda edasi-tagasi: lõikefaasis aeglaselt, tagasiliikumisfaasis kiiresti. Liugur pannakse liikuma kulissmehhanismi abil. Järgnevalt on esitatud risthöövelpingi kinemaatikaskeem: Vastavad pikkused on r = 500 mm, a = 650 mm ja h = 1 500 mm. Vedav lüli pöörleb kiirusega 60 pööret minutis ja sellepöördenurka mõõdetakse vertikaalteljest. a) Määrata vedava lüli punkti A koordinaadid funktsioonina nurgast . b) Määrata liuguri punkti B horisontaalkoordinaat xB funktsiooninanurgast . c) Millise pöördenurgakorral on liuguri punkti B koordinaat maksimaalne? esitada kraadides ja vastav maksimaalne koordinaat millimeetrites. d) Kuidas muutub liuguri kiirus v sõltuvalt pöördenurgast ? e) Millised on kiiruse väärtused pöördenurkade = 0 ja = 180 korral?
Ristprofiilide koostamine: Ülesandes on kaks ristprofiili- pk 4 ja pk 5+62 kohal (joonis 1.2 ja 1.3). Ristprofiilil on mõõtkava nii horisontaal kui ka vertikaalsuunas 1:200. Ristprofiili joonestamist alustan vahekauguste kandmisest. Näiteks pk 4 juures on mõõdetud vasakule 12 m ja 8m ning paremale 5m ja 10m. Vahemaade kandmist alustan vasakule mõõdetud kaugusest ehk selle ristprofiili puhul siis 12m. Kuna mõõtkavas 1:200 vastab 1 cm-le 2m, siis 12:2=6cm. Ristprofiili vertikaalteljest mõõdan 6cm paremale ja sinna juurde kannan punkti nr- pk 4. Trassi teljest on vasakule määratud kõrgus veel piketile v8. Selle piketi kandmiseks ristprofiilile tuleb piketist 4 kanda 4cm (8:2=4cm) vasakule ja see pikett saab juurde numbri v8. Analoogselt kannan joonisele ka teljest paremale mõõdetud pikettide asukohad. Punktide kõrgused ehk mustad altituudid saan tabelist 1.1. Sama teen ka joonise 1.3 koostamisel.
Ruutjuure meetod kasutame graafikut, kus ühel teljel ,,tõmbame sirgel osal sirge välja", lisame 15 % ja saame joone, mis r 90 lõikub kõveraga ja selle puhul me arvame, et 90% filtratsioonist on toimunud, võttes arvesse t90 saame arvutada cv Taylori meetod. Taylori meetodi kasutamisel tehakse graafik vajumi sõltuvuse kohta aja logaritmist nagu kujutatud joonisel 4.17. Sellise graafiku esimeses osas asuvad katsepunktid sirgel OA. Selle sirge mingis suvalises punktis mõõdetakse kaugus vertikaalteljest x. Märkides nüüd sama vajumi juures vertikaalteljest kaugusele 1,15x uue punkti B, joonestatakse läbi selle ja punkti O sirge kuni lõikumiseni katsekõveraga C. Punkt O ei tarvitse langeda kokku graafiku nullpunktiga. Tema asukoht märgib algvajumit. Konsolidatsiooniteooria põhjal saab näidata, et punkt C vastab vajumile, mis moodustab 90% kogu konsolidatsioonivajumist s100. Graafikult saab järelikult leida aja t90.
kohta aja logaritmist. Sellise graafiku esimeses osas asuvad katsepunktid sirgel deformatsioonimooduliga. Pinnastel deformatsioonimooduliga alla 5 MPa on x - ( x + z ) = 0 OA. Selle sirge mingis suvalises punktis mõõdetakse kaugus vertikaalteljest - x. otstarbekas määrata kokkusurutavus kompressiooniteimiga. Seejuures tuleb Märkides nüüd sama vajumi juures vertikaalteljest kaugusele 1,15x uue punkti selgitada ületihenemisaste OCR ning kokkusurutavus enne ja pärast B, joonestatakse läbi selle ja punkti O sirge kuni lõikumiseni katsekõveraga C
Vajum mm x B 0,8 1,15 x 1,0 C Katseandmed 1,2 s 90 1,4 1,6 Jo on is 4.1 7 K o nsolid atsioo nim o od uli m ääram ine T aylori m eeto dig a Sellise graafiku esimeses osas asuvad katsepunktid sirgel OA. Selle sirge mingis suvalises punktis mõõdetakse kaugus vertikaalteljest x. Märkides nüüd sama vajumi juures vertikaalteljest kaugusele 1,15x uue punkti B, joonestatakse läbi selle ja punkti O sirge kuni lõikumiseni katsekõveraga C. Punkt O ei tarvitse langeda kokku graafiku nullpunktiga. Tema asukoht märgib algvajumit. Konsolidatsiooniteooria põhjal saab näidata, et punkt C vastab vajumile, mis moodustab 90% kogu konsolidatsioonivajumist s100. Graafikult saab järelikult leida aja t90. Kuna
annaabi.ee 
