emotsioonide roll käitumise käitumise eesmärke ehk mida me oma käitumisega juhtimisel? üritame saavutada. Emotsioonid on viis, kuidas tõlgendada olukorda lähtuvalt eesmärkidest. Käitumise juhtimiseks analüüsib psüühika tajutud olukorda (emotsioon) oma eemärkide (motivatsioon) valguses Kuidas motiive liigitada? Motiive võib liigitada vertikaalsemalt (bioloogilisest L14 sotsiokultuuriliseni) – on kõrgemad ja madalamad vajadused; ja horisontaalsemalt (evolutsiooniliste ülesannete alusel) – ei ütle et üks vajadus oleks kuidagi olulisem kui teine. Kuidas inimesed Nt kui inimene peab dieeti, siis surub tahtlikult oma L14 motivatsiooni ja näljatunnet alla. Mingil põhjusel tahetakse vaadata
motivatsiooni For ja English, emotsioonide see roll käitumise Gleitman p juhtimisel? 497 Kuidas Motiive võib liigitada vertikaalsemalt (bioloogilisest L14 motiive sotsiokultuursiliseni) ja horisontaalsemalt (evolutsiooniliste For liigitada? ülesannete alusel) English, see Gleitman p 487 - 490
simuleerimine 2. Tegeliku (minu) reaalsuse mahasurumine 3. Tuleviku ennustamine simuleeritud reaalsuses 4. Ennustuste korrigeerimine. KÄITUMISE JUHTIMINE Käitumise juhtimiseks analüüsib psüühika tajutud olukorda (emotsioon) oma eemärkide (motivatsioon) valguses Seejuures suhestuvad nii taju kui tegevus nii organismi sise- kui väliskeskkonnaga Vajadus on ülesanne, mis jõuab teadvusse motiivina ning mille kooskõla olukorraga väljendub emotsioonis Motiive võib liigitada vertikaalsemalt (bioloogilisest sotsiokultuuriliseni) ja horisontaalsemalt (evolutsiooniliste ülesannete alusel). Vajadus on evolutsioonilisest ülesandest tulenev (teadvustamata) ettekirjutus Motiiv on (teadvustatud) seisund, mis suunab organismi rahuldama mõnd vajadust Emotsioon on (teadvustatud) seisund, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima Vajadus-motiiv-emotsioon ahelaid võib pidada sillaks evolutsiooniliste ülesannete ja käitumise vahel
20 poolrõngakujulist hingetorukõhre. Need hoiavad trahhea valendiku alati lahti. Trahhea on seestpoolt vooderdatud limaskesta ja ripsepiteeliga, mis eemaldavad sissehingatavast õhust tolmuosakesed ja mikroobid. Trahhea hargneb 4 5 rinnalüli kõrgusel kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. Seda kohta nimetatakse ka trahhea harguseks ehk bifurkatsiooniks. 38 Bronhid ehk kopsutorud: Bronhid algavad hingetoru harguse kohal. Parem peabronh on lühem ja jämedam (umbes 3 cm) ning asetseb vertikaalsemalt kui vasak. Vasak peabronh (umbes 4 5 cm) on pikem ja peenem. Oma ehituselt on nad sarnased trahheaga. Seestpoolt vooderdab kopsutorusid samuti ripsepiteel. Bronhioolid: Kumbki peabronh siirdub vastavasse kopsu ja hakkavad seal hargnema. Bronhide hargnemine on nii ulatuslik, et kogu hargnenud bronhide süsteemi nimetatakse bronhiaalpuuks. Bronhide harusid mille diameeter on umbes 1 mm või vähem, nimetatakse bronhioolideks. 8.2. Kopsud: Inimesel on kaks kopsu parem ja vasak
Vähene lihastoonus nii alalõuas kui ka keeles võib keele tahapoole paiknemisel põhjustada hingamisseiskust. Veresoonterikkad igemed ja väikelaste puhul õrnalt kinnitunud hambad võivad juba väikesel manipulatsioonil põhjustada verejookse (Reisdorff jt 1993). Epiglottis on suurem, jäigem ja horisontaalsem, V-kujuline, mis järjest arenedes on täiskasvanu eaks U-kujuline (Tsaikina 2005). Paikneb tagumiselt 450 nurga all, seega vertikaalsemalt ja keelepärale lähemal. Kõik need tegurid muudavad epiglottisega manipuleerimise keerulisemaks (Kallas jt 1999). Kõri asetseb kõrgemal, häälepaelad nõgusamalt, mis teeb nende nägemise raskemaks ja ühtlasi muudab pimesi intubeerimise raskemaks või isegi võimatuks. Kõrisõlm on hingamisteede kitsaim koht ja on täielikult ümbritsetud kõhrega, samas kui lejäänud hingamisteed on pehmed. Kaheksandaks eluaastaks muutub kõrisõlm laiemaks ja seetõttu kaob fsioloogiline kaitse
annaabi.ee 
