sellele vaatamata võivad isegi väikeste diferendinurkade korral tekkida laeva ahtris ja vööris küllaltki suured kiirendused , mis võivad ületada külgõõtsuvusel tekkivaid kiirendusi , sest laeva pikkus on tunduvalt suurem tema laiusest. Laeva ümberpaiskumise ohtu pikiõõtsuvusel ei ole , kuid tekivad laeva täävide ebasoovitavad ning laeva kere löögid vastu vett nn SLEMING vertikaalõõtsumiseks nim laeva võnkumist vertikaalpinnas üles alla. Vertikaalõõtsuvuse põhjustab vee üleslükkejõu muutumine laeva liikumisel lainetel Kui laine hari asub laeva keskkohas , siis vee üleslükkejõud suureneb , sest laeva kere keskosa on palju mahukam laeva otstest. Kui laeva keskkohas asub laene põhi , siis üleslükkejõud väheneb ja laev vajub sügavamale vette. Vertikaalõõtsuvuse periood võrdub lainetuse perioodiga. Vertikaalõõtsuvuse amplituud sõltub laeva suurusest ja lainete kõrgusest.
5.15.). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. (Tahvel 5.XIV) Vertikaalõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas üles-alla (liikumine 8 Joon. 5.15.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles- tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale. Kui aga laeva keskosa asub laine põhja kohal, vajub laev sügavamale vette. Sellise õõtsumise periood võrdub lainete perioodiga. Amplituud aga oleneb laeva suurusest ja lainete kõrgusest. (Joon. 5.16. ja Tahvel 5.XV) Joon. 5.16. Seegamine on perioodilistest ja
3.31. Seegamine (yaw, рыскание) on perioodilistest ja juhuslikest mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine vertikaaltelje ümber ehk teisisõnu - hälbimine kursist paremale ja vasakule (Joon. 3.32.). Selle võnkumise periood ja amplituud ei ole etteaimatavad ehkki põhiliseks mõjutajaks on lainetus. Joon. 3.32. Vertikaalõõtsuvuseks (heave, вертикальная качка) nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas üles-alla (Joon. 3.33.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles- tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale. Kui aga laeva keskosa asub laine põhja kohal, vajub laev sügavamale vette. Sellise õõtsumise periood võrdub lainete perioodiga. Amplituud aga oleneb laeva suurusest ja lainete kõrgusest. Joon. 3.33. Külgsuunaline- või põikiliikumine (sway, боковое
Kuna lõige 3- 3' on tehtud tõmbetsoonis, siis elemendi pindades 2-3 ja 2'-3' betooni pikipinget ei esine ja armatuuri sisejõu juurdekasv dNs/dx = V/z tasakaalustatakse pinnas 3-3' tekkiva nihke- pingega 0. Võttes ristlõike laiuseks b, saame elemendile 3-3'-2-2' mõjuvate pikijõudude ta- sakaalutingimuseks V /z = 1 · b · 0, millest V 0 . bz Nihkepingete paarisuse tõttu esineb sama suur nihkepinge 0 ka vertikaalpinnas tõmbe- armatuurist kuni nulljooneni. Kuna 0 = mt, siis võib tugevustingimuseks võtta V 0 f ctd , bz millest VEd K0fctdbz või VEd Kfctdbd, kus parandustegur K0 või K võtab arvesse arvutusskeemi tinglikkust ja muid asjaolusid (näi- teks pikiarmatuuri mõju). Põikarmatuuri (rangid ja ülespöörded) olemasolul võetakse osa nihkepingest 0 vastu viimas- tega.
annaabi.ee 
