Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vertikaalkaugus" - 5 õppematerjali

GNSS-vastuvõtja seadistamine staatiliseks mõõdistamiseks-Staatiline mõõdistamine-Vastuvõtjapõhiste failide konverteerimine RINEX formaati
38
docx

GNSS-vastuvõtja seadistamine staatiliseks mõõdistamiseks. Staatiline mõõdistamine. Vastuvõtjapõhiste failide konverteerimine RINEX formaati.

Ülesandes on selleks ette nähtud 30 minutit. Uue mõõtmisprofiili loomise etapid on järgnevatel piltidel illustreerivalt välja toodud. Selleks on kasutatud programmi TSC Emulator. Ülesanne 2. Mõõdista kiirstaatilise meetodiga (~30 min) EMÜ Metsamaja parklas üks punkt. Pärast mõõdistamist võtta andmed arvutisse ja programmiga TEQC konverteerida RINEX 2.11-formaati, nii et RINEX-faili päises oleks antud antenni kõrgusena vertikaalkaugus geodeetiliset punktist antenni referentspunktini. Esita Moodlesse vormistatud mõõdistamise välileht, antenni kõrguse ümberarvutus ja RINEX-fail. Mõõdistamise alustamiseks valime väliarvuti menüüst SurveyAHIXStart Survey. Andmete salvestama hakkamiseks valime Measure points ning seejärel toimub andmdete salvestamine senikaua kuni profiilis märgitud aeg läbi saab. Väljas olles sai vastuvõtja aku tühjaks ning andmeid koguti ca 20 minutit. Andmeid

Geograafia → Geodeesia
8 allalaadimist
Katlatehnika kordamisküsimused
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

([4], tabel II-5 ja II-6). Joonis 13-8. Kolde frondi laiuse eritootlikkus Põletite paigutamisel kolde seintele lähtutakse järgmistest põletite vahekaugustest. Tahke slakieemaldamisega koldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus külmlehtri servast (2.0-2.5)da äärmise põleti telje kaugus külgseinast ja põletite telgede vaheline kaugus horisontaalreas (3.0-3.5)da; põletite ridade telgede vaheline vertikaalkaugus põletite koridoorse paigutuse korral (3.0-3.5)da; ja tipuga allapoole suunatud kolmnurkse paigutuse korral (2.1-2.5)da. Pilupõletite alumise serva kaugus külmlehtri servast võetakse (4-5)b. Sahtveskiga koldes paigutatakse ambrasuurid võimalikult lähedale külmlehtrile. Ambrasuuri külgserva ja kolde külgseina vaheline kaugus peab olema vähemalt 400 mm. Gaasi-masuudikoldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus kolde põhjast 3da

Ehitus → Katlatehnika
82 allalaadimist
Laeva elektriseadmed lisaküsimused
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

laev tasakaalustub. Resonants ­ synchronism ­ olukord, kus laeva- ja laineperioodid on võrdsed. Rippenurk ­ angle of loll ­ kreeninurk, mille juures negatiivse algpüstuvusega laev muutub püstuvaks. Staatilise püstuvuse moment (taastav moment) MT ­ moment of statical stability (righting moment) ­ moment, mis püüab laeva kreeniasendist püsti ajada. Süvis ­ draught (draft) T ­ laeva kiilupõhja vertikaalkaugus veepinnast; mõõdetakse vööris, ahtris, vahel ka miidlil. Süvis, keskmine ­ mean draft TM ­ vööri-, ahtri- ja miidlisüviste keskmine. Taastav (püstiv) õlg ­ righting lever (arm) GZ ­ laeva raskuskeskme ristkaugus mahukeset läbivast vertikaalsirgest. Tasakaal ­ equilibrium ­ laeva tasakaaluseisund vaikses vees. Tonnaazid ­ tonnages ­ teatud laevaruumide mahud registermahutavuse ühikutes 1969. aasta laevade mõõdistamise konventsiooni järgi.

Merendus → Laeva elektriseadmed
85 allalaadimist
Katlatehnika eksami vastused
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

arvutatakse soovitatava põlemisõhu ja aerosegu kiiruse järgi.([4], tabel II-5 ja II-6). Joonis 13-17. Kolde frondi laiuse eritootlikkus Põletite paigutamisel kolde seintele lähtutakse järgmistest põletite vahekaugustest. Tahke slakieemaldamisega koldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus külmlehtri servast (2.0-2.5)da äärmise põleti telje kaugus külgseinast ja põletite telgede vaheline kaugus horisontaalreas (3.0-3.5)da; põletite ridade telgede vaheline vertikaalkaugus põletite koridoorse paigutuse korral (3.0-3.5)da; ja tipuga allapoole suunatud kolmnurkse paigutuse korral (2.1-2.5)da. Pilupõletite alumise serva kaugus külmlehtri servast võetakse (4-5)b. Sahtveskiga koldes paigutatakse ambrasuurid võimalikult lähedale külmlehtrile. Ambrasuuri külgserva ja kolde külgseina vaheline kaugus peab olema vähemalt 400 mm. Gaasi-masuudikoldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus kolde põhjast 3d a

Ehitus → Katlatehnika
89 allalaadimist
Elektrirajatiste projekteerimine III
132
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine III

• võimalusi vigastuste kiireks kõrvaldamiseks (arvesse võttes puuliike, pin- nase iseloomu, trassi ligipääsetavust jms.) • arvestada metsa kõrguse juurdekasvu 10 aasta jooksul Trassi laius − piisav, et vältida liini kõrval asuvate puude langemist juhtmele. Horisontaalkaugus äärmisest juhtmest lähima puuni , m 2 2 B= H -h kus H - puu kõrgus , m h - äärmise juhtme vertikaalkaugus puu kännu horisontaaltasapinnani juhtme suurimal rippel (+ 350 C ), m Trassi kogulaius A = D + B1 + B2 + 2E kus D - äärmiste juhtmete vaheline kaugus, m B1 ja B2 – horisontaalkaugused äärmistest juhtmest lähimate puudeni, m E - ohutu kaugus juhtmest – sõltub liini pingest: 0,4 kV − 1 m; 6-20 kV − 1,5 m; 35-110 kV − 2 m; 220 kV − 4 m; 330 kV − 5 m H1 E E

Energeetika → Elektrivõrgud
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun