55. Mis on paigalseisusurve? Seina paigal see tähendab Kasutatakse raudbetoonist plaate või suurtest hoidmiseks vajaliku jõudu, nimetatakse lihketsentri asukoht ja raadius. maakividest sillutist. paigalseisu surve jõuks Seina võib tavaliselt 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa lugeda paigalseisvaks, kui tema paigutis vertikaaljoontega on alla 5×10-5×H (H - seina kõrgus). (väiksem kui lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 0,005% seina kõrgusest) Liikumatule seinale kuus kuni kümme. mõjuv surve on 0'=K0 v' Kus K0 paigalseisu 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. surve tegur, v' pinnase vertikaalsurve samal Selleks tuleb leida lõigu pind ja sügavusel Suhteliselt koheval liival K0=1-sin, korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega
8. Avaldus 9.11 võimaldab kontrollida nõlva püsivust suhteliselt lihtsalt ilma vajaduseta määrata lihketsentri asukohta ja arvutamata lihkuva pinnasemassiivi kaalu ning sellest tingitud jõu rakenduskohta 9.7.2 Felleniuse meetod Nõlva püsivuse kontrollimine toimub FeIleniuse meetodi kasutamisel järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind (joonis 9.9), see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi = Ai. Kui pinnas on kihiline (joonis 9.10), tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi = Aimj .j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni = Picosi
Tinghorisondi kõrgus valitakse sõltuvalt maapinna kõrgusest, nii et see oleks kordne 10 meetriga ja profiili madalaim punkt ei satuks lähemale kui 8 cm (projekteerimise vajadusest tulenev nõue). Profiili koostamist hõlbustab graafiline vertikaalne joonmõõtkava, millele alates tinghorisondist kantakse kõrgused iga kahe meetri järel. Tabeli täitmist alustatakse kauguste reast, kuhu kantakse kõik pikiprofiili punktid mõõtkavas 1:2000. Nende asukoht tähistatakse vertikaaljoontega ning joonte vahele kirjutatakse järjestikuste punktide vahekaugused täismeetrites. Normaalkaugusi pikettide vahel (100m) ei kirjutata. Üksikute vahekauguste summa kahe piketi vahel peab võrduma 100m. Kauguste rea alumist joont nimetatakse piketijooneks, mille alla kirjutatakse piketide numbrid. Maapinna kõrguste reale kirjutatakse nivelleerimisraamatust välja kõikide pikettide ja plusspunktide kõrgused. Järgnevalt konstrueeritakse pikiprofiil
Peamine põhimõte seisneb selles, et arvutustes võetakse momentide summa võrdseks nulliga. Nõlva püsivuse kontroll ringsilindrilise lihkepinna meetodiga Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod. Nõlva püsivust kontrollitakse sel juhul järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind, see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 6-10. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi=Ai. Kui pinnas on kihiline, tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi=Aijj. j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni=Picosi b) lihkepinna
Valitakse võimalik ringsilindriline on nihkepinged suurimad ja normaalpinge väiksem. Nendes kohtades ei kus B - vundamendi laius; - pinnase mahukaal; q - pinnaseomakaalupinge lihkepind (joon 5.6), see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. kehti enam lineaarsed seosed pingete ja deformatsioonide vahel. Tekib rajamissügavusel q=d; d - vundamendi süvis; Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega pinnase plastne voolamine. Vajumi sõltuvus jõust muutub c - pinnase nidusus; N, Nq ja Nc - kandevime tegurid, lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 6-10. 3. Leitakse pinnase mittelineaarseks. Koormuse edasisel suurenemisel alad, kus mis sõltuvad sisehõõrdenurgast; s - vundamendi kuju arvestavad tegurid; i - kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see
8. Avaldus 9.11 võimaldab kontrollida nõlva püsivust suhteliselt lihtsalt ilma vajaduseta määrata lihketsentri asukohta ja arvutamata lihkuva pinnasemassiivi kaalu ning sellest tingitud jõu rakenduskohta 9.7.2 Felleniuse meetod Nõlva püsivuse kontrollimine toimub FeIleniuse meetodi kasutamisel järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind (joonis 9.9), see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi = Ai. Kui pinnas on kihiline (joonis 9.10), tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi = Ai mj .j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni = Picosi
annaabi.ee 
