transkriptsiooni aktivatsioon; pikapäevataimedel päeva pikenemine suurendab GA1 hulka ja suurendab varre pikenemiskiirust rosetjatel taimedel nagu spinat; kartuli mugulate moodustumine algab päeva lühenedes ja GA1 sisalduse vähenemisega). Valguse mõju toimub fütokroomsüsteemi vahendusel 2. Temperatuur – madalad temperatuurid soodustavad teatud seemnete idanemist (stratifikatsioon) ja näiteks talinisu õitsemist (vernalisatsioon) Suureneb GA- de süntees 3. Auksiin – soodustab GA20 muutumist GA1-ks ja pärsib GA-de lagunemist Füsioloogilised toimed: Võrsete pikkuskasvu suurendamine Ilmneb peamiselt kaheaastastel taimedel ja kääbusmutantidel GA-de sünteesi puudulikkusega. Näiteks giberelliinidega töödeldud kapsataimede sõlmevahed pikenevad ja õitsemine toimub juba esimesel aastal. Seega toime varre kasvule on seotud õitsemise induktsiooniga. Enamiku taimede jaoks GA-d kasvu ei suurenda,
5 • > 30 ⁰C juures biokeemilised reaktsioonid kiirenevad sedavõrd, et substraadiga varustatus hakkab piirama • Temperatuuride 50-60 ⁰C juures ensüümide ja membraani struktuuride kahjustused ning hingamine lakkab Temperatuuri lülitav roll • Iseloomulik madalatel temperatuuridel tugeva sesoonse kliimaga aladel • Stratifikatsioon (seemnete idanemine võimalik pärast madala temperatuuriga perioodi läbimist) • Vernalisatsioon (õiepungade areng peatatud kuni madalate temperatuuridega perioodi läbimiseni) Vernalisatsioon ehk jarovisatsioon on õite moodustumise esilekutsumine ja kiirendamine madala positiivse (alla 8 oC) temperatuuri toimel. Vernalisatsioon võib toimuda ka looduslikult, kui taime mõjutab madal talvine temperatuur. • Puhkefaaside vaheldus – sügavpuhkefaasist üleminek sundpuhkefaasi - sageli sügavpuhkefaasi
säilituskudedesse, kui temp > 0 ºC. Sügavpuhkuse ajal ei ole pungad võimelised puhkema. Paljudel mitmeaastastel taimedel hävib maapealne osa ja puhkama jääb vaid maaalune osa. Sügavpuhkefaas esineb puittaimedel peamiselt lehtede langemise ajal, kestab see 30...60 päeva, temperatuuril 0… 10º C. Juurestik läheb sügavpuhkusesse hiljem ja väljub sellest varem. Sügavpuhkefaasis toimub pungade vernalisatsioon. Põhjapoolsetel aladel kasvavatel taimedel on see faas pikem, kui lõunapoolsetel taimedel. järelpuhkus.(nov. II pool, dets.) kestab lühiksest aega. Sel ajal varuainetena kogutud tärklis muudetakse taimerakkudes suhkruteks - aktiivseteks kaitseaineteks külma vastu. See protsess toimub, kui temp < 0 ºC. Taimes tõuseb kasvu soodustavate hormoonide (auksiin, tsütokiniin,
seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis
annaabi.ee 
