kudema ujuda). Teadmiste omandamise eeltingimuseks on liigispetsiifilised algoskused, kuid teadmised ise omandatakse kultuurispetsiifilises kontekstis. Inimestena oleme sotsialiseeritud klt keskkonda, mis mõjutab kuidas tajume ja mõistame endit ja maailma. Tundlik periood (sensitive period) on ajavahemik organismi arengus, mis võimaldab konkreetsete oskuste võrdlemisi lihtsat omandamist. Kohese keskkonnale spetsialiseerumise (nt vermumine) vs võime õppida ja kohaneda erinevates keskkondades trade-off. Keele omandamise tundlik periood (kuni puberteedini) o Foneemide diskrimineerimine (150 foneemi kokku, keeles u 70). Meil oleks raske mõista kuuldavaid helisid, kui neid ei kategoriseeriks, seetõttu kaob universaalne foneemide eristus, andes teed keelespetsiifilistele foneemidele. o Kakskeelsed inimesed fMRI skänneris → noorena mõlemad keeled omandanud, aktiivsus samas
Parem on anda lapsele liikumisvabadust ja võimalust saada erinevatest situatsioonidest kogemusi - avastamine, enda tegevuse valimine Motivatsioon ja kiitmine on arengu taga - soodustamine erinevate tegevuste katsetamiseks Tähelepanu, mälu, kõne, mõtlemine - turvaline ja huvitav areng Kognitiivne areng - mõtlemine, kõne, mälu ja kohanemine on olulised oskused selle arengu etapi omandamisel Imikuiga. Seotussuhe Võib nimetada ka kiindumusteooriaks ja ka seotuseteooriaks K. Lorenz (1935) Vermumine - väikese aja jooksul õppimine ja ülesande selgeks saamine (linnud, lambad) - hakatakse hoidma selle isiku lähedale, kelle juures on turvaline ja keda usaldatakse visuaalne stiimul - oluline pole mitte see ema hääl, mida enne sündi kuuldi; oluliseks muutub esimene isik, keda peale sündi nähakse; eesmärgiks on ellujäämis instinkt H. Harlow (1958) Study of Love - vaatles ahvipoegi - tulemuseks oli, et ahvike läks olukorras, kus ta kartis,
aluseks lapse kiindumusele emasse. Kiindumussuhet on uurinud etnoloog Kondrad Lorenz katsed partidega. Teatud ajavahemiku jooksul pärast munast koorumist toimub imprinting, mille tulemusena hakkab vastsündinu eelistama oma ema kõikidele teistele stiimulitele - hakkavad järgi tulema emale (sensitiivne periood). Järgnemise käitumine, kui keegi eest ära läheb. Oletatakse, et 26 seesugune vermumine on omane kõikidele nendele liikidele, kus järglaste ellujäämine sõltub vanemate hoolitsusest. Nt nüüd jäetakse sünnitusmajas titad emade juurde, et saaks tekkida lähedus, nõukaajal ei saanud ema kohe oma last. On võimalik vermuda ka ümber, kui ei saa kohe lähedust. Seotus (1). Võime luua keskendunud, püsivad ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt).
2. Imik hakkab järjepidevalt inimeste vahel eristama (5.kuu) 3. Imik proovib jääda alati ema* lähedusse (7.kuu) 4. Laps hakkab arvestama ka ema* vajadustega (3.a.) 5. Lapsel on välja arenenud sisemine suhte mudel (5.a.) Sigmund Freud (1924) - Beebid kiinduvad emadesse, sest emad rahuldavad nende toidu, soojuse ja mugavuse vajadust Schaffer and Emerson (1964) - Mitte toit, vaid stimulatsioon Harry Harlow (1959) - Katsed traadist ja riidest asendusemadega. Vermumine – emale järele käimine Mis lapsed saavad? • Turvalisus ja kaitse • Õpivad vastastikulist usaldust, mis on hiljem kõigi emotsionaalsete suhete mudeliks • Saavad keskkonda avastada turvalisuse tundega – terve kognitiivne ja sotsiaalne areng • Areneb eneseregulatsioonivõime – impulsside ja emotsioonide juhtimise oskus • Aluspõhi identiteedi arenemisele läbi kompetentsuse- ning väärtusetunde, ja tasakaalu sõltuvuse ja autonoomia vahel
annaabi.ee 
