Jõhvid ehk lakk ja saba on karvastikuga ühte värvi või veidi heledamad, isegi linakarva ( kreemikad ), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas ja tumeraudjas. Kõrb Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on üldiselt mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb ja mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Hall - hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks
isegi linakarva (kreemikad), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas. Raudjas hobune on paljude teiste värvuste aluseks. kõrb – värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste aluseks. hall – hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad.
valged) või tumedamad. PALOMINO Kuldse karvastiku ning valge või kreemja saba ja lakaga. RAUDJAS Punaka, vaskja või kollakaspunase karvaga, kusjuures lakk, saba, jalgade allosa, ninamik ja kõrvaotsad on kehaga ühte värvi. Mõnikord on lakk ja saba kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad). Heleraudjas on helepruun, peaaegu kahvatukuldne. KÕRB Värvus varieerub punakast pruunini, piirandid on mustad. Tumekõrbi hobust võidakse kutsuda mahagonikõrviks, erkpunast aga verevaks kõrviks. Tumekõrb hobune on peaaegu must, välja arvatud ninamik, mis on pruun. MUST- Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. KIMMEL- See värvus võib-olla ka ,,maasikavärvi" (kastanpruun nahavärv on segunenud valge värviga) või ,,sinine" (must või pruun nahk vähese valge värviga); kui valgeid karvu on ülekaalus või võrdselt- kõrbkimmel, raudjaskimmel, punakimmel või kollane
Kaks aastat hiljem valmis Verevi järvele suurepärane ujula ja rannahoone. Juba 1934. aastal tunnistati Elva ja Nuti (praegune Peedu linnaosa) puhkeasulaks. 1937. a registreeriti suvitajaid kaheteistkümnest välisriigist, lisaks rohkelt supelsaksu omalt maalt.[1] ( Verevi järv 1958) 2.1Muistend Muistendi järgi on Verevi järv saanud oma nime sellest, et ta on tulnud karistama Uku ohvripaiga rüüstajaid, kelle veri on värvinud järve vee verevaks ehk punaseks. 2.2Supluskoha asukoht (Järve 1, Elva linn, 61504,Tartumaa) 3. Elustik Verevi järv kuulub kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka. Kihistuse olemasolu on järve ökosüsteemis väga oluline tegur. Tugev hapniku- ja temperatuurikihistus oli täheldatav juba aastail 1928-1929. Verevi on üks paremini uuritud Eesti järvi . Järv on väga keeruka ökosüsteemiga, kus ökoseisundi kõikumised võivad olla väga kiired ja suured
kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas. Raudjas hobune on paljude teiste värvuste aluseks. kõrb – Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste aluseks. hall – Hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad
annaabi.ee 
