krambid Stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moodustumisega ja pH langus lihastes Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod uimastamise ja veretustamise vaheline aeg peab olema võimalikult lühike Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast: tavaliselt 2 12 sekundit Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere hulka lihastes Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek. peale voolu katkemist 3 FAASI 1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid pea tõus, jalgade sirgenemine, olenevalt loomaliigist Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine Vererõhk venoosses vereringes kahekordistub Tõuseb arteriaalne vererõhk Kestvus 10 20 sek, soovitatav periood looma torkamiseks 2. Lihaste lõdvestumine peale voolu katkemist
lähtudes. Liiga täis seedekulglaga loomade nülgimine on raskendatud, suureneb sisselõigete tõenäosus kõhuõõne elunditesse ja on oht lihakeha ning elundite saastamiseks. Joomisreziimi järgimisel on suur tähtsus ka nülgimise kvaliteedi seisukohalt. Kui loomad ei saa piisavalt juua, siis on nülgimine raskendatud, suureneb lihas- ja rasvkoerebendite tõenäosus; lihaskoe mass võib väheneda, tema veesisaldus alaneda 56% võrra; veretustamine ei pruugi täielikult õnnestuda. Ligipääs veele takistatakse 23 tundi enne loomade tapale saatmist. Juhul kui pole võimalik kindlustada loomade vaba juurdepääsu veele, joodetakse neid suvisel ajal kolm ja talveperioodil kaks korda ööpäevas.12 Soovitatav puhkeaeg eelbaasis on veiste puhul järgmine: · veol kuni 50 km kauguselt 1 kuni 2 tundi, s.o aeg, mis kulub vastuvõtule, ajamisele tapaeelsulgu; · veol 50 kuni 200 km kauguselt 3 kuni 9 tundi.
Alates 19. saj muutub areng tormiliseks: arstidelt hakatakse nõudma teadmisi kirurgias, ülikoolides hakatakse kirurgiale spetsialiseeruma, kirurgia ei ole enam ainult käsitöölistest habemeajajate valdkond, vaid muutub osaks nö ,,ülikooli meditsiinist". Kiire areng on seotud teaduse arenguga (tähtsaks saavad laboratoorne uurimine, eksperimentaalne lähenemine), eriti loodusteaduste arenguga (füüsika ja org. keemia). Kirurgia arengule annavad tõuke kolm tegurit: 1) Kunstlik veretustamine/vereülekanne Ambroise Pare (1510-1590) haavaravi isa , kelles olid ühendatud habemeajaja ja õppinud arsti oskused. Võtab taaskasutusele kreeklaste, Galenose ja araablaste meetodid haavade raviks ja veresoonte ligeerimiseks amputatsioonidel. Verejooksu kontrolli alla saamist peetakse Paré teeneks.
küsimuse alla laipade lahkamise mõttekuse üleüldse...!) 19. SAJAND oli teaduse ja meditsiini kiire arengu sajand. Asjad olid omavahel seotud. Teaduses arenesid laboratoorsed meetodid, eksperimentaalne lähenemine. Arenema hakkas tormiliselt kirurgia (arstidelt hakati nõudma teadmisi kirurgias, ülikoolides hakatakse kirurgiale spetsialiseeruma) see eeldas läbimurret kolme teguri rakendamisel: · kunstlik veretustamine (vt Pare eespool, keskaja peatükis) · (üld)anesteesia, · antiseptika/aseptika (mikrobioloogia) Anesteesia puhul on tegemist äärmiselt praktilise küsimusega nii arstile kui (potentsiaalsele) patsiendile. Valu kannatav patsient on arstile probleem. Patsient samas eeldab arstilt eeskätt valu kõrvaldamist. Seepärast on valuvaigistid olnud juba aegadest ammustest meditsiini või arstiteaduse A ja O ning lahenduse leidmine valutavale kohale arsti esmane ja peamine kohus.
annaabi.ee 
