Pulssi mõõdetakse inimese puhkeolekus ja pärast mitmesuguseid koormusi, samuti töö käigus või pärast tegevuse lõpetamist. Puhkeolekus on terve inimese pulsisagedus 60-80 lööki minutis. Pulss kiireneb füüsilise töö korral, pingelisel vaimsel tegevusel, emotsioonide tõttu, palaviku puhul, halbades töötingimustes, sh ebamugava tööasendi korral. Vererõhu väärtus määratakse kindlaks ühes teatud ajupiirkonnas, mida nimetatakse vereringekeskuseks. Erinevate situatsioonidega kohanemine toimub seejuures närvisüsteemi tagasiside-mehhanismi abil. Pulsi sagenemine töö mõjul annab võimaluse hinnata inimese organismi koormuse astet, väliskoormuse intensiivsust ja inimese töövõimet. Pärast töö lõpetamist langeb pulsi sagedus juba mõne minuti jooksul algtasemele. Selle languse kestus võimaldab samuti hinnata inimese töövõimet ja koormuse intensiivsust. Näiteks tervel, hea töövõimega inimesel taastub peale 20
Pulssi mõõdetakse inimese puhkeolekus ja pärast mitmesuguseid koormusi, samuti töö käigus või pärast tegevuse lõpetamist. Puhkeolekus on terve inimese pulsisagedus 60-80 lööki minutis. Pulss kiireneb füüsilise töö korral, pingelisel vaimsel tegevusel, emotsioonide tõttu, palaviku puhul, halbades töötingimustes, sh ebamugava tööasendi korral. Vererõhu väärtus määratakse kindlaks ühes teatud ajupiirkonnas, mida nimetatakse vereringekeskuseks. Erinevate situatsioonidega kohanemine toimub seejuures närvisüsteemi tagasiside-mehhanismi abil. Pulsi sagenemine töö mõjul annab võimaluse hinnata inimese organismi koormuse astet, väliskoormuse intensiivsust ja inimese töövõimet. Pärast töö lõpetamist langeb pulsi sagedus juba mõne minuti jooksul algtasemele. Selle languse kestus võimaldab samuti hinnata inimese 1
Sel hetkel nõrgeneb kas heli järsult või pehmenevad teravad tõuked. Sel momendil mõõdetav näit on diastoolne rõhk. Diastoolset rõhku saab määrata ainult kuulates. Südame töö ja vererõhu regulatsioon: neuraalne; humoraalne hormoonid, teised veres lahustunud ained. Neuraalne kontroll. Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal
Sel hetkel nõrgeneb kas heli järsult või pehmenevad teravad tõuked. Sel momendil mõõdetav näit on diastoolne rõhk. Diastoolset rõhku saab määrata ainult kuulates. Südame töö ja vererõhu regulatsioon: neuraalne; humoraalne hormoonid, teised veres lahustunud ained. Neuraalne kontroll. Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal
annaabi.ee 
