Vererakud Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte , valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Punased vererakud Valged vererakud Vereliistakud Värvus punane värvitu värvitu Kuju kettakujuline amööbjas korrapäratu Liikumine ei liigu amööbi sarnaselt ei liigu Ülesanne hapniku transportimine võitleb võõrkehadega osalevad vere hüübimises
Suguliiteline pärandumine: X ja Y kromosoomides on geenid, mis määravad sugutunnuseid Sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid, nim. suguliitelisteks geenideks. Hemofiilia on määratud retsessiivse alleeliga, mis asub X-kromosoomis (Xh). Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga. IA - määrab antigeeni A tekke vereraku pinnale. IB - määrab antigeeni B tekke vereraku pinnale. i ei määra antigeenide teket vereraku pinnale, on retsessiivne. Reesussüsteem: Alleel R määrab reesusantigeenide tekke vererakule. Alleel r (retsessiivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni. Reesupositiivne (Rh+) on inimene, kelle vererakkudel on reesusantigeenid. Järelikult on tema genotüüp kas RR või Rr. Reesusnegatiivne (Rh-) on inimene, kellel puuduvad reesusantigeenid. Tema genotüüp on rr.
3. Tüvirakud, nende kasutamise võimalused (mõiste, kus asuvad, milleks kasutatakse). Organismis on aplju kudesid, mille rakud pole jagunemisvõimelised, kuid mis pidevalt hävivad ja vajavad uuendamist (nt. veri). Hävinenud rakkude asendamine toimub tüvirakkude abil. Tüvirakk pole lõplikult diferentseerunud ning võib piiramatult jaguneda. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis. Nende lagunemisel ja diferentseerumisel tekivad kõik vajalikud vereraku tüübid. 5. Funktsionaalne toit (mida lisatakse, mõiste, kasutamine, näited). See on toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav tõime või/ja mingi haiguse riski vähendav toime. Toit, millele on lisatud organismile vajalikke aineid, mis näiteks soodustab seedimist, aktiveerib immuunsüsteemi ja vähendab haiguse riske.
Pikaajaline remessioon saadakse umbes 20%-l patsientidest. Ilma ravita oleks haiguse kulg väga kiire ja lõpeks mõne nädala möödudes surmaga. Etioloogia Igal patsiendil ei suudeta välja selgitada haiguse põhjust. Väga tuntud riskifaktorid on ioniseeriv kiirgus, orgaanilised lahustid (benseen), teatud tsütostaatikumid. Mõnede geneetiliste haigustega (Downi sündroom, Bloomi sündroom) inimestel esineb leukeemiat sagedamini. Patogenees Ühe ebaküpse vereraku maliigne transformatsioon kasvajarakkude kontrollimatu paljunemine luuüdis normaalse vereloome supressioon kasvajarakkude tsirkulatsioon perifeersesse verre erinevate kudede infiltratsioon Ägeda leukeemia kahtluse korral tuleb patsiendi esmased uuringud viia läbi mõne päeva jooksul. Ajafaktor on väga oluline kuna haiguse kulg on väga kiire ja äge. Teostatakse esmalt
vähem vastuvõtlikumaks sellele haigusele. Ülesanne vihikust. 12. Miks on veregruppide puhul tegemist polüalleelsete tunnustega? Veregruppide puhul on tegemist osaliselt kodominantse tunnusega, st kindlat tüüpi heterosügootidel avalduvad mõlemalt vanemalt saadud alleelid. Kuna geenil võib esineda rohkem kui 2 alleeli, nim. seda polüalleelseks tunnuseks. 13. Mille poolest erinevad erinevate veregruppide vered? Vereraku pinnal olevate liitsuhkrute poolest. 14. Miks tuleb vereülekandel jälgida veregruppe? Kuna vale veregrupp põhjustab rohkem kahju kui kasu; tekib tugev immuunvastus. 15. Õpikust lk 87 on näidisülesanne vergruppide ülesannete kohta. Lahenda lisaks töölehelt 1 ja 6 ülesanne. 16. Millest on tingitud inimese reesuskuuluvus? Punaste vereliblede peal asuvast D-antigeenist. 17. Millal võib tekkida reesuskonflikt ema ja loote vahel?
17 saj 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega.. 2. Uued rakud tekivad vaid olemas olevate rakkude jagunemisel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 6.Too näiteid kõige suurematest ja kõige väiksematest rakkudest Väikseim- Mükoplasma Suurim-lindude munarakk 8.Miks on kõik 1-rakulised organismid väikesemõõtmelised? Sest rakul on 9.Kuidas on seotud raku ehitus ja ülesande spermi, munaraku, punase ja valge vereraku ning neuroni puhul? Kuna rakud on väikesed, ja voolujoonelised suudavad nad läbida vahemaad kiirelt . LK.70-72 Iseloomusta 4 erinevat põhikude: asukoht, ehitus, ülesanded. Epiteelkude-Keha ja elundite pinda vooderdav kude mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest Lihaskude-kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine
piimhape, tekitajateks piimhappebakterid, käärimise nimeks piimhappekäärimine) · Inimene kasutab anaeroobset glükolüüsi siis, kui organism ei saa küllaldaselt happnikku, näiteks suure füüsilise koormuse puhul. Ei ole soovitatav, kuna lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, valu ja krampe. · Punase vereraku ja hemoglobiini abil seotakse organismis hapnik. 7.Fotosüntees: olemus, üldine võrrand, staadiumid(mis toimub, millises raku osas, millest nimetused ), milleks vaja vett(kuidas saab kätte), milleks vaja klorofülli, fotosüsteeme(mis need on), NADP-d. Fotosünteesi tähtsus. · 6CO2+12H2O...C6H12O6+6O2+6H2O · Olemus: Energia muundub (valgusenergia keemiline energia) · Staadiumid: 1) Valgusstaadium- toimub kloroplasti sisemuses paiknevates lamellimembraanides
7.Kui suur on 1 mikromeeter ja 1 nanomeeter? 1 mikromeeter10-6m ja 1 nanomeeter on 10-9 m 8.Miks on kõik 1-rakulised organismid väikesemõõtmelised? Keha pindala ja ruumala suhe peab olema tasakaalus, sest muidu ei saa ainevahetus jt korralikult töötada, väliskeskkonnast s aab rakk infot ainult membraani kaudu ja kui rakk on liiga suur, siis ei saa rakk piisavalt eluks vajalikke aineid. 9.Kuidas on seotud raku ehitus ja ülesande spermi, munaraku, punase ja valge vereraku ning neuroni puhul? Spermil on taga vibu vms, et ta saaks kiiresti liikuda; munarakk on suur, et sperm ta üles leiaks; punane vererakul pole rakutuuma, et ta saaks võimalikult palju hapnikku transportida LK.70-72 Iseloomusta 4 erinevat põhikude: asukoht, ehitus, ülesanded. 1) Epiteelkude Asukoht: keha ja elundite pinnal Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe
Anaeroobne koormus seotud lihasmassiga, meestel on töövõime suurem. Hapnikuvõlg organismi seisund, kus vajatakse hapnikku, aga organism ei suuda seda tagada. Naistel-meestel tekib hapnikuvõlg üsna sarnaselt. Mida rohkem hapnikuvõlga talutakse, seda rohkem on võimalik töötada. Kui maksimum jõuab nt finishisse, on parem. Meestel on kõrgem hemoglobiini kontsentratsioon veres. Aitab hapnikku manustada. Meestel on suurem lihasmass. Hemogrobit on parem? Näitab punase vereraku hulka. Meestel on suurem süda, töötab paremini. Naiste eelised on liikuvuses, üldises koordinatsioonis, suudavad kohaneda ka aladel, kus hea maksimaaljõud ja aeroobsel ja anaeroobsel töövõimel. Põhiainevahetus. Naiste ainevahetus on madalam, seega saavad nad rohkem kaloreid omastama toidust. Parem soojaisolatsioon. Rasva ja lihase sisaldus organismis erinev. Naistel madalam lihasmass, lihastes olev energia väiksem. RAHVASPORTLANE KUIDAS TREENIDA?
annaabi.ee 
