Trombotsüüdid osalevad verehüübimises. 1.2 Lümf Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. 1.3 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks (näiteks makrofaagideks, vereloomeelunditeks jt) või hakata fagotsüteerima. 1.4 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvrakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Pilt . Rasvkude 1.5 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest
Südamest juhivad verd välja arterid ja toovad südamesse tagasi veenid. Arterite lõpuosade ja veenide algusosade vahel asetsevad kapillaarid, kus toimub gaasivahetus. Veenidesse suubuvad ka umbselt algavad lümfikapillaarid, mis koguvad kehast lümfi ja suunavad veenidesse. Veri, lümf, vereloomeelundid. · Veres ülesandeks on transportida hapnikku ja toitaineid keha kõikidesse osadesse ja tuua sealt tagasi jääkprodukte ja organismile mittevajalikke aineid. · Vereloomeelunditeks on punaüdi luudes, põrn, tüümus ja lümfisõlmed. Närvisüsteem. · Kesknärvisüsteem moodustub pea- ja seljaajust, närvid moodustavad perifeerse närvisüsteemi. · Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatute organite tööd. Meeleelundid. · Silm. · Kõrv - kuulmis- ja tasakaaluelund. · Meelelundid on ka maitsmisretseptorid, haistmisretseptorid ja nahas paiknevad retseptorid, mis kutsuvad esile temperatuuri, rõhu ja valuaistinguid.
Hüübimisprotsessile võib järgneda hiljem *fibrinolüüsi faas, mille vältel hüüve lahustub ja veresoon muutub läbitavaks. · Vereloome. Erinevate vererakkude keskmine eluiga. *erütrotsüüdid 100-120 päeva. *leukotsüüdid: granulatsüüdid- , lümfotsüüdid aastad, monotsüüdid nädalad, basofiilid 12 tundi, neutrofiilid 6-8 tundi. *trombotsüüdid 10 päeva. Vereloomeelundid punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes. Vereloomeelunditeks on punane luuüdi (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke., lümfisõlmed, tüümus e. harknääre , põrn on seotud eelkõige lümfo- ja monotsüütide valmimisega. Maksas valmivad vereplasma valgud, mitte vererakud, kuid teda ei loeta vereloomeelundiks. Punases luuüdis leiduvad pluripotentsed tüvirakud, mis on igat liiki vererakkude ühtseks eelastmeks.
Hüübimisprotsessile võib järgneda hiljem *fibrinolüüsi faas, mille vältel hüüve lahustub ja veresoon muutub läbitavaks. · Vereloome. Erinevate vererakkude keskmine eluiga. *erütrotsüüdid 100-120 päeva. *leukotsüüdid: granulatsüüdid- , lümfotsüüdid aastad, monotsüüdid nädalad, basofiilid 12 tundi, neutrofiilid 6-8 tundi. *trombotsüüdid 10 päeva. Vereloomeelundid punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes. Vereloomeelunditeks on punane luuüdi (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke., lümfisõlmed, tüümus e. harknääre , põrn on seotud eelkõige lümfo- ja monotsüütide valmimisega. Maksas valmivad vereplasma valgud, mitte vererakud, kuid teda ei loeta vereloomeelundiks. Punases luuüdis leiduvad pluripotentsed tüvirakud, mis on igat liiki vererakkude ühtseks eelastmeks. Järgmiseks astmeks on determineeritud tüvirakud,
annaabi.ee 
