Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B
parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest. Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak-värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi
22.Vereringe-südamest ja veresoontest koosnev süsteem, mis varustab kogu keha kudesid verega. Jaguneb suureks ja väikseks vereringeks. 23.Punane vererakk-kettakujuline, elastne rakk, millel puudub tuum, sisaldab rohkelt hemoglobiini. Transpordib hapnikku. 24.Hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib hapnikku. 25.Valge vererakk-värvitu tuumaga rakk, on liikumisvõimeline. Võitlevad võõrmikroobidega ja võõrkehadega. 26.Vereliistak-e- trombotsüüt-kõige väiksem värvitu vererakk, mis on vajalik vere hüübimisel. 27.Fibriin-vere hüübimisel moodustuv keemiline ühend, mis katab haava tiheda võrgustikuga 28.Immuunsus-organismimi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke 29.Omandatud immuunsus-immuunsus , mis on saadud elu jooksul haiguse läbipõdemisega või vaktsineerimisega 30.Vaktsineerimine-surnud või nõrgestatud haigusetekitajate viimine organismi.
8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri? Erütrotsüüdidest (vere punalibled) , leukotsüüdidest (vere valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistakud) 9. Mis ülesanne on erütrotsüütidel? PUNA Sisaldavad hemoglobiini, millel on võime siduda ja eraldada hapnikku. Hapniku transport 10. Mis ülesanne on leukotsüütidel? VALGE Kaitsefunktsioon, võimaldavad liikuda veresoontest välja haiguskoldesse, seda ravima 11. Mis ülesanne on trombotsüütidel? VERELIISTAK Aitavad verel hüübida 12. Kus esineb retikulaarset sidekude? esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. 13. Kus esineb kohevat sidekude? Lihaskiudude vahel 14. Mis ülesanne on koheval sidekoel? Sisaldavad kollageeni, mis muudavad rakud elastseks. Kaitse ja toitefunktsioon 15. Kus esineb tihedat paralleelkiulist sidekude? Kõõlustes, sidemetes, sidekirmetes. 16. Kus esineb sassiskiulist sidekude? Naha võrkkihil 17
ning veri surutakse südamest välja veresoontesse vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku. punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased) valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga, värvitud) vereliistak – kõige väiksemad vererakud on vajalikud vere hüübimiseks. hüübimine – kaitseb verekaotuse eest. Tekib fibriin. Valgulised fibriinkiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. lümf – on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. lümfisõlm – lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe.
ummistada. Kui ummistus tekkib nt kopsus, südames või ajus võib inimene surra. Arteroskleroosi teket soodustab rasvane toit, ülekaalulisus, suitsetamine, vähene aktiivsus, kõrge vererõhk jms VERI ON VEDEL KUDE VERI- Vedel sidekude, mis ringleb veresoontes PUNANE VERERAKK- Vererakk, mis transpordib happniku VALGE VERERAKK- Vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrkehadega VERELIISTAK- Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel VEREPLASMA- Valkude vesilahus HEMOGLOBIIN- Valk mis seob ja transpordib hapniku HÜÜBIMINE- LÜMF- Lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem
Neid saab suurendada kuni 800 000 korda. 1930. aastatel ehitati esimene elektronmikroskoop. 5. Võrdle erinevaid lihaskudesid, oska joonistada. Silelihaskude – vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu Südamelihaskude – töötab automaatselt, kui ei tööta, sured Skeletilihaskude – kinnituvad skeleti külge, tänu nendele liigud 6.Võrdle omavahel erinevaid vererakke. Punalible – ERÜTROTSÜÜT, transpordib hapnikku ja süsihappegaasi, punane, kettakujuline Vereliistak – TROMBOTSÜÜT, tuumata, vere hüübimises, verejooksu peatumisel, näeb välja nagu liistak (:D) Valgelible – LÜMFOTSÜÜT, tuumaga, tähtis osa organismi imuunkaitses 7.Rakuorganellide ehitus, ülesanded. Oska joonistada. Ribosoom – valkude süntees. Puudub membraan, sinine kera Mitokonder – rakkude varustamine energiaga. Viinerilaadsed asjad, topeltmembraan, seest torujas Tsütoplasmavõrgustik – Karedapinnalisel: valkude süntees ribosoomides, sünteesitud
· kehaline töö soodustab valgete vereliblede arvu suurenemist · Ülesanne : 1) fagotsütoos mikroobide ja teiste mittevajalike ainete "õgimine" 2) antikehade ( kaitsekehade ) tootmine võitluseks haiguste vastu 3) toksiinide ( mürkide ) lagundamine Mäda on ägeda võitluse tulemusel tekkinud hukkunud valgelibled ja keharakud Vereliistakud e. trombotsüüdid Pildil vasakult: punane verelible, vereliistak keskel ja valgeverelible paremal. · arv 200 000 300 000 /mm3 · Kui veresoone sein sai viga, siis hapnikuga kokkupuutel vereliistakud lõhkevad ja neist purskavad välja ained, mis moodustavad peene valkvõrgustiku. · Tekkinud verehüüve suleb avause veresoone seinas normaalsel hüübimisel 38 minuti jooksul. · Kaodanud 1/3 oma verest võib inimene surra (päästa võib vere ülekanne) · Ülesanne : vere hüübimine Hemofiilia e
annaabi.ee 
