liiki Fourth level kõige sagedasem ja ka Fifth level kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum Nakatumine Toimub emase hallasääse hammustusega Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid Haiguse kulg ja sümptomid peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat väga kindla intervalli järel korduvad palavikuhood külmavärinatega võib kaasneda pea- ja lihasvalu, iiveldus ja kõhulahtisus Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus Raskematel juhtudel teadvusehäired kuni koomani Õigeaegse ravita võib põhjustada surma Levik maailmas ja Eestis Aafrika, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika ning Lõuna-Ameerika
MALAARIA Malaaria levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. . Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5- aastast last päevas see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. Malaaria peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat. Malaaria tüüpilisem sümptom on punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik
Malaaria Malaaria ehk halltõbi on haigus, mida tekitab algloom Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Malaaria sümptomid Punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus. Maksa ja põrna suurenemine. Kehvveresus. Malaaria ravi Levinuim malaariaravim on klorokviin. Kõige tõhusam meetod on sääsehammustuste vältimine või kombinatsioon kemoprofülaktikaga. Malaariapiirkonnad ja haigestumise
Levik: Aafrika (80%), Lõuna-ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika. Malaariatekitajate areng: 1) paljunemine emase sääse organismis. 2) sääse hammustusega satub inimese verre 3)parasiidid liiguvad maksarakkudesse, kus paljunevad 4)hävitavad maksarakke, satuvad vereringesse 5)vereringes tungivad punastesse verelibledesse, kus jätkavad arenemist, purustavad need ja liiguvad järgmistesse. Peiteaeg: liigiti erinev 2-4 nädalat Sümptomid: Hoogudena esinev palavik. Haigus algab külmavärinate ja kiire palaviku tõusuga. Kõrge palavik kestab paar tundi, järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Hood korduvad intervalliti.
· Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. · Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. VIHMAUSSI EHITUS Vihmaussid hingavad otse läbi pindmise limanaha. Õhu käes või liiga kuivas mullas niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl, mida eristavad pisikesed avad iga kehalüli seljapoolel. Veresoontes kannab hapnikku laiali punane hemoglobiin nagu meilgi, kuid see pole verelibledesse koondunud, vaid vereplasmas laiali. Pikk seljasoon kehaõõnes pumpab verd ettepoole, väiksematesse harudesse ja kapillaaridesse. Ka mõned harusooned eespoolsetes lülides võivad südame kombel tuksuda. Teises suures pikisoones, kõhupoolel läheb veri isevoolu jälle tahapoole. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem
sääsehammustusel inimese verre. Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende paljunemine. Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvadvereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid. Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ehk erütrotsüütidesse ning seal jätkub nende areng. Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus punavererakke ning tungivad uutesse. Sääsehammustusega sääse organismi tagasi sattudes saavad nad jätkata paljunemist ning kogu tsükkel algab otsast peale. Lisaks sääsehammustusele võib harvadel juhtudel malaariasse nakatuda ka vereülekandel või näiteks saastunud süstlanõelte kaudu. Väga harva võib esineda kaasasündinud malaariat.
Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende paljunemine. Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvad vereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid. 2. Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ning seal jätkub nende areng. Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus punavererakke ning tungivad uutesse. Sääsehammustusega sääse organismi tagasi sattudes saavad nad jätkata paljunemist ning kogu tsükkel algab otsast peale. Sümptomid ehk avaldumine Malaaria peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haiguspilt veel ei teki) on liigiti erinev kõikudes 2 4 nädalani.
annaabi.ee 
