Positiivseid on 9% ja negatiivseid 91%. Vereülekandes on kõige tähtsam ABO- veregrupisüsteem. AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. Inimese veregrupi määravad ära kaks antigeeni mis paiknevad inimese punalibledel ja need on antigeenid ja antikehad. Veregrupp on pärilik ja see inimese elu jooksul ei muutu. Vereülekande puhul peab tähele panema seda et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Muidu tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele.
Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks; B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks; AB antikehad puuduvad; 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele Rhesus-süsteem Rh-süsteem, on inimese vererühmasüsteem, milles erinevused võivad põhjustada komplikatsioone vereülekandel ning ema ja loote immunoloogilisi konflikte. Alles 1991. a. sai süsteemi geneetiline loomus tegeliku molekulaargeneetilise seletuse. Tänapäeval tuntakse üle 40 erineva Rh-süsteemi antigeeni
antigeenid. ● 1958. a avastas Dausset (Prantsusmaal) leukotsüütide antigeenid. ● 1960. a hakati valmistama plastikust vereülekandesüsteeme ja kasutama kaasaegset vere konservanti. ● 1970.-1980. a üleminek komponentteraapiale, täisverest loobumine. ● http://www.spyghana.com/mtn-foundation-honoured-highest-corporate-blood-donor/ (03.12.14) ● Tänapäeval on vereülekande põhimõtteks, et haigele kantakse üle vaid seda verekomponenti, mis tal puudu on. ● Vere lahutamine komponentideks võimaldab kasutada verd otstarbekamalt. ● Täisverest moodustavad umbes 45% vererakud, ülejäänud 55% vereplasma. ● Vererakud on punalibled ehk erütrotsüüdid, vereliistakud ehk trombotsüüdid ja valgelibled ehk leukotsüüdid. Kes võivad olla doonorid, vere andmise sagedus, veredoosid ● Doonor peab olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene, kes on Eestis elanud 1 aasta
Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks; B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks; AB antikehad puuduvad; 4 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele. Kui inimesel on AB-veregrupp, siis tal selliseid antikehi ei ole ja sellepärast võibki “AB” veregrupiga inimestele üle kanda kõikide teiste veregruppide verd. Seega võib AB- veregrupiga inimest nimetada universaalseks patsiendiks. 0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib nimetada universaalseks doonoriks, kuna
annaabi.ee 
