Südamelihas areneb j atugevneb ainult siis,kui ta pingutab,teeb tööd,treenib ennast. Teame,et tehnilised vahendid (näiteks mootirid) kuluvad seda rohkem,mida rohkem nad töötavad. Süda aga muutub töötades ainult paremaks! Treenitud suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Treenimata süda suudab hakkab kehalisel koormusel (jooksmisel) kohe väga kiiresti lööma, paisatesiga löögiga välja suhteliselt väikese verekoguse. Kui süda lööb suurema mahuga ja aeglasemalt, pumpab ta rohem hapnikurikast verd ega väsi nii kiiresti. Treenitud südamega inimene suudab kauem joosta, sest tema koerakud saavad rohkem hapnikku. · Punalibled Tavaliselt ei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime
Südamelihas areneb j atugevneb ainult siis,kui ta pingutab,teeb tööd,treenib ennast. Teame,et tehnilised vahendid (näiteks mootirid) kuluvad seda rohkem,mida rohkem nad töötavad. Süda aga muutub töötades ainult paremaks! Treenitud suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Treenimata süda suudab hakkab kehalisel koormusel (jooksmisel) kohe väga kiiresti lööma, paisatesiga löögiga välja suhteliselt väikese verekoguse. Kui süda lööb suurema mahuga ja aeglasemalt, pumpab ta rohem hapnikurikast 6 verd ega väsi nii kiiresti. Treenitud südamega inimene suudab kauem joosta, sest tema koerakud saavad rohkem hapnikku. Punalibled Tavaliseltei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes
arenenud, vähekarvane, udarapeegel kurrustunud ja peenekurruline (,,udara tagavara", mis võimaldab udara suurenemist piimaga täitumisel), hästi arenenud udaraveenid ja avar piimaveenide sisenemisava kõhulihastes ,,piimakaevud" 2-3 sõrme, nende suurused on väga olulised sest 1 kg piima tootmiseks on vaja pumbata udarast läbi 400 kg verd, 40 kg-se päevatoodangu korral on vaja pumbata läbi udara 16000 kg verd selle verekoguse läbi udara pumpamiseks peavad olema avarad teed. Heal lüpsilehmal peab olema väga tugev süda sest seeveri tuleb pumbata ka läbi kopsude, maksa, puhastada neerudes, rikastada toitainetega sooltes jne st hea toodangutaseme juures peab süda pumpama ööpäevas 16000 x 5 kg verd = 80 tonni verd st. paigalseisva kõrge toodangutasemega lehma süda töötab nii nagu jookseks ta pidevalt kerget traavi, sama intensiivselt töötavad ka kopsud, maks ja teised siseorganid...
Ühenduse katkemine, intubatsioonitoru ummistus või ebaõige asend on kohe märgatavad. 2) Hüperventilatsioon ajutrauma korral Raske ajutramaga patsientidel esinev hüperventilatsioon on teaduslike uuringute järgi eriti ohtlik sellega kaasneva vasokonstriktsiooni (veresoonte ahenemise) tõttu. Arteriaalne pCO2 peab asuma 734 35 mmHg piirkonnas. Kõrge arteriaalne CO2 rõhk (üle 45 mmHg) viib vältimatult arterite laienemise tõttu ajusisese verekoguse suurenemisele ning ühtlasi ajusisese rõhu kasvamisele. 3) Kapnograafia taaselustamise ajal Kaudse südamemassaaži käigus saavutatakse südamemahud väärtusega 25–30% normist. Paratamatult väheneb kopsuperfusiooni tõttu ka etCO2 kontsentratsioon. Tavaliselt on see 4–15 mmHg piirides. Kui elustamine on edukas, tõuseb verevool kopsudesse hüppeliselt ja sellega ka väljahingamise lõpul mõõdetud CO2 kontsentratsioon. etCO2 võib seega vaadelda südame
annaabi.ee 
