F = A (B+C) F = 70-(25+15)=25 mmHG · A-vererõhk päsmakese veresoones (70 mmHg) · B-vere plasmavalkude rõhk ehk onkootne rõhk (25-30 mmHg) · C- vedeliku rõhk kihnu õõnes (15 mmHg) See on selleks, et uriin saaks tekkida, F=25 mmHg. Kui F langeb alla 20, on uriini teke häiritud, mingil määral veel tekib. Alla 15 lakkavad neerud töötamast. Väike on siis kui: · Kui vererõhk on päsmakeses (A) langenud alla 70, nt suurel verekaotusel tekib neerupuudulikkus, uriini ei saa enam tekkida. Ravimi allergia korral, anafülaktilise soki korral. Vererõhk langeb väga järsku, kuna organismil on ülitundlikkus (putukahammustus, ravim). · Onkootne rõhk tõuseb (B), nt kui vedelikku kaotatakse, põletuste korral on kõige hullem, läheb palju vedelikku kaduma, kuid ei lähe samas hulgas valkusid. Ka anafültaktilise soki korral tõuseb ka onkootne rõhk.
Koleotsüstokiniin (CCK)– tekib peensooles valkude ja rasva mõjul; Koleotsüstokiniin läheb verre ja puutub kokku uitnärvi lõpmetel vastavate retseptoritega ja see info edastatakse piklikajju ja sealt vaheajju – hüpotalamuse küllastuskeskusele – põhjustab küllastustunde. * Janukeskus – osmootset rõhku reguleeriv keskus. Osmootse rõhu tõus tekitab janu. Nt soolase toidu söömisel või vedelikukaotusel (ka verekaotusel). Põhjus selles, et hüpotalamuse piirkonnas on osmootse rõhu suhtes tundlikud osmoretseptorid, mille ärritus põhjustab janutunde tekke. Kõige tähtsamaks janutunde aineks, mis organismis vabaneb, on angiotensiin 2 – see aine vabaneb organismis vedelikukaotusel. Suurem vedelikukaotus põhjustab ka veremahu vähenemist ja vererõhu langust. Andiotensiin 2 omakorda stimuleerib janu teket tugeval higistamisel, oksendamisel, kõhulahtisuse puhul. (Angiodensinigeen??)
2.4. Vere üldhulk organismis (maht ja %): hobune, veis, siga, lammas, koer, kass, inimene, kana. hobune (10%), veis, kodulinnud, inimene (8%) ja laps (9%), siga (4%), koer (8-10%) 2.4.1. Vere mahu määramine. Verekaotuse puhul tuleb vaadata kliinilist pilti, objektiivselt saab mõõta nt. tampoonide kaalumisel operatsioonidel. 2.4.2. Ringlev ja depooveri. Ringlev veri ringleb aktiivselt soonestikus. Depooveri paikneb põrnas, nahas, maksas ja kopsudes. Verekaotusel suunatakse ringlusesse depooveri. Üks vererõhu säilitamise mehhanismidest. 2.4.3. Verekaotus ja selle eluohtlikkus. Aeglane ja kiire verekaotus. Kiire – vererõhk langeb järsult, koed jäävad ilma hapnikust ja jääkained kuhjuvad. Surm, kui 30-50% verest väljub 30 min jooksul. Mehh. ei jõua käivituda. Aeglane – võib väljuda kuni 75% ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri, sest vererõhku
Ema talub seda hästi, kuna raseduse ajal on organism selleks valmistunud ning vere maht on suurem. Sünnitaja võib hästi taluda kuni liitri suurust verekaotust ning mitte vajada vereülekannet. Kuid verekaotust tuleb kindlasti hinnata vastavalt sünnitaja kehakaalule.Oluline on ka aneemia esinemine raseduse ajal. Üldiseteks reegliteks on: verekaotus kuni 0,5% kehakaalust loetakse füsioloogiliseks verekaotus 0,5-1% kehakaalust on piiripealne verekaotusel üle 1% kehakaalust vajab naine vereasendajaid või vereülekannet 59 Platsenta asetatakse kandikule, kontrollitakse, kas lootekestad on terviklikud ja väljunud täielikult. Seejärel kontrollitakse platsenta emapoolset pinda. Eemaldatakse verehüübed ja jälgitakse sagarate terviklikkust. Emakasse jäänud platsenta osad on verejooksu ja põletiku tekke põhjustajaks sünnituse järel
annaabi.ee 
