Theseus läks kuueteistaastasena mõõga ja sandaalidega läbi metsa Ateena poole, kus tulid talle vastu lombakas hiiglane, hiiglane Sinis, hiiglane Skeiron,jõumees Kerkyon ja mees Prokrustes, keda ta lühikeses lahingus võitis ning siis Ateenasse siirdus. Jõudes kuningapaleesse läks Theseus koheselt isa Aigeuse juurde, kes ütles, et peab saatma seitse tütarlast ja seitse noormeest Minotauruse juurde, aga Theseus ei soovinud enam kannatusi näha ja otsustas kaasa minna ja verejanulise Minotauruse ära tappa ja naaseda musta purje asemel valge purjega, et isa näeks võidukat märki juba kaugelt ära. Aigeus ootas Theseuse naasemisel valget purje, kuid kui poeg jõudis Ateenasse unustas ta vahetada musta purje valge vastu ning kui kuningas nägi musta purje, kustus valgus Aigeuse silmades ning suri meres, mida hakati kutsuma pärast tema surma Aigeuse ehk Egeuse mereks. Orpheus ja Eurydike
enesetappu. Akadeemias tunnistati Antoniuse ja Kleopatra (Kleopatra VII Suur 69-30 eKr) enesetappu kui eeskujulikku tegu. Koondunud inimestel oli tähtsamaks mureks, et kuidas leida kõige kergemat ja meeldivamat eluvõtmise abinõu. 2.3 Suitsiidid 5.- 12. Sajand 5 5. – 10. sajandini kestis suur vastuolu enesetapu suhtes, ühelt poolt verejanulise vägivalla ning inimelu ja inimväärikust põlgava õhkkonna ja teiselt poolt tolleaegsete võimude vahel. Sellise vastuolu tingis ajastu ise, kus jumala ja isandate suhted muutuvad samuti nagu nende isandate ja sõltlaste suhted. 11. ja 12. sajandil sai mõjusaks rohuks enesetapmiste ja meeleheite vastu pihtimine. See tähendas, et saadakse oma patud andeks ja saavutatakse lepitus jumalaga. Pärast pihtimist tundus enesetapp terve mõistusega inimese poolt võimatu
· Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala · Monoteism ja eetiline dualism · Võim ja diskursiivne ekspansioon · Konflikt ja dialoogilisus · Zanriline hübriidsus: kirjalikud ja suulised zanrid: koodeks traktaat muistend eksempel, jne. 40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. Tegu oli äärmiselt verejanulise valitsejaga, kelle käe läbi hukkus umb 100 000 inimest. Vampiir sai Draculast läbi iiri kirjaniku Bram Strokeri romaani, kus kujutati Draculat vampiirina. Autor uuris Dracula kohta Briti Muuseumis, ühes 1491.a Saksamaal trükitud brosüüris kirjeldati Draculat raevutseja ja verejanulise koletisena. Lisaks kasutas autor Transilvaania ajalugu ja geograafiat puudutavaid materjale ning luges reisijuhte. 41. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende
Ta ei hoolinud vastaste katseist, vaid raius edasi. Seal tungis valus karjatus viimase sulase suust tema kõrvu. Jaanus pöördus äkisti ümber. Kolm rüütlisulast olid tal taganemistee kinni pannud. Nende vahelt nägi ta majaukse pärani lahti olevat ja viimase sulase keha põigiti lävel lamavat. Õnnetu oli surmahirmus majja sisse püüdnud pääseda, kuid ust avades sai ta surmahoobi ja langes uksega ühes kotta. Lahtine uks äratas Jaanuses uue mõtte. Ta oli nüüd üksipäini verejanulise salga vastu, igast küljest irvitas temale armutu surm vastu -- ja noores mehesüdames ärkas vägevasti elutahe. Ta kargas äkilise tuhinaga teetakistajate kallale, lõi esimesel ühe hoobiga pea lõhki, ajas teisel mõõga kaelast läbi ja hüppas üle sulase surnukeha majja. Isandad ja sulased jäid kohmetult seisma ja üks luges teise silmist: «Ei mina selle küüsi 87 himusta langeda. See pole talupoeg ega inimene, see on püsti kurat!»
surnult maas, nägu ukse prao vastu surutud, nagu oleks tema igatsev pilk viimse hetkeni vaba välismaailma valguse ja rõõmu küljes rippunud. Tom oli liigutatud, sest ta teadis oma kogemusest, kuidas see vilets olend oli kannatanud. Tal oli kahju, kuid ometi valdas teda ka suur kergendus- ja julgeolekutunne. Alles nüüd sai talle täiel määral selgeks, milline tohutu hirmu-koorem oli lasunud temal sellest päevast peale, kui ta oli tõstnud häält selle verejanulise heidiku vastu. Indiaani Joe kõrval oli pooleks murtud teraga jahinuga. Ukse jäme aluspalk oli tüütu vaevaga läbi lõigatud ja hakitud, pealegi asjatu vaevaga, sest palgi taga moodustas kalju ukse läve, ja säärase kõva materjali peale 193 nuga ei hakanud; ainus kahjusaaja oli nuga ise. Kuid isegi kui seal kivist takistust poleks olnud, oleks vaev ikkagi asjatu olnud, sest kui palk oleks ka terveni ära lõigatud ning eemaldatud,