● Munade valmimiseks munasarjas kulub keskmiselt kaks nädalat, seejärel otsib sääsk sobiva veekogu munemiseks. ● Osa emastest surevad pärast munemist, kuid paljud toituvad ning munevad uuesti. ● Veekogudest võib sääsevastseid leida peaaegu terve suve. ELUVIIS Sääsk on tilluke kahetiivaline putukas, kärbse ja parmu sugulane. • Harjumuspärane eluviis: Elavad parvedena. • Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. • Maitset tunnevad sääsed kõige paremini esijalgadega, kus on palju tundlikke maitsekarvakesi. TOITUMINE • Verest toituvad aga vaid emased sääsed, isased imevad hoopis taimemahlu ning on täiesti kahjutud. • Emased sääsed ksutavad verest saadud valke munade arengus. • Sääsk imeb enda kehaga võrreldes kaks- kuni kolm kord rohkem verd. • Isased sääsed surevad praktiliselt kohe pärast paaritumist.
Emane parm munemas. eranditult taimsest toidust. Parm Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud taimejäänustest. Keha võimas, lapiku kujuga, kohanenud kiireks lennuks. Emased isendid toituvad verest, nende suised on võimsamad kui sääskedel ja võivad tungida läbi paksu naha. Sääsed Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. Verest toituvad vaid emased, isased imevad vaid taimemahlu. Sääsed levitavad mitmesuguseid nakkushaigusi. Keemilised sääsetõrjevahendid avaldavad kahjulikku mõju kogu ökosüsteemile. Emased sääsed toituvad verest. Ligikaudu pooled maakera elanikud on ohus sääskede poolt levitavatest haigustest
keha ja eriti jalgade kihulaste jalad ja suised kliimavöötmetest tundrast väga tugev suhteliselt lühikesed. troopikani, nad puuduvad vaid pikenemine. Pikad Paljude liikide emased on kõrbetes, sest vastsed elavad vees jalad langevad tuntud väga tüütavate ja ka valmikud vajavad suurt rebimise korral vereimejatena. Isased teisi õhuniiskust. Väga paljud kergesti looma loomi ei ründa. Siiski ei ole pistesääsklased toituvad küljest ära, see on vere imemine kihulaste valmikuna vaid taimemahladest, kaitsekohastumus, jaoks obligatoorne. On kuid terve rea liikide emased on mida nimetatakse teada terve rida kihulasi, kohastunud loomadelt (peamiselt autotoomiaks.
ja ka pesaehituse ajal. Pesas olevad munad on valkjad või rohekad, kaetud roostja, hallika ja tumepruuni kirjaga. Parmlased on sugukond kärbselisi, kus on peaaegu 3000 eri liiki üle kogu maailma. Parmud on keskmise suurusega või suured (kehapikkus 726 millimeetrit). Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat. Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Mõnel pool on vahustajalaste järglasi varjavat nn käosülge rohukõrtel peetud noorte parmude kasvukohaks. Heinaajal tekib rohu külge nagu sülg. Tegelikult olema need parmu pojad. Neid jälgides, kui nemad asuvad rohutüükas, seisab ilm kuiv, kerkivad nemad rohuladvasse, siis tuleb vihma. Mets Referaat Tallinn 2011
poolel. 66 Parmude sigarisarnase kujuga vastsed elavad vees, enamasti põhjamutta kaevunult. Mõne liigi vastsed võivad ka veepinnal ujuda. Suurema osa liikide vastsed toituvad väiksematest organismidest, vaid kibunate vastsed on täiesti taimtoidulised. Nukkumiseks ronivad täiskasvanud vastsed kuivale, mõnikord lähevad nad veekogust üsna kaugele. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat. Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm (Tabanus bovis), inimesi ei ründa. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi
annaabi.ee 
