Veovõlli kaitsekummid on ka kompleksed, sisaldavad kaitsekummi, määret, klambreid ja lisakinnituselemente nagu polte, splinte, lukustusrõngaid, kui need on vajalikud. pilt 1 Kaitsekummid ja veovõllid Kaitsekummid1 on automargi kohased, vajadusel on neid ka võimalik mõõdu järgi osta. Lisaks pakume eraldi tootena määret, kaubamärgilt LIQUI MOLY 1 S.k. Schutz des Zahnfleisches 5 3 KARDAANIRISTID, KARDAANI TUGILAAGRID, KARDAANI TUGIPUKID Tuntud kaubamärgi GMB originaaltootja poolt pakume laias
peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 4 Diferentsiaal Diferentsiaal on jõuülekandemehhanism, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. 5 Veovõllid Veovõllid on ettenähtud pöördemomendi edasikandmiseks diferentsiaalilt veoratastele. 6 Veosildade tehnohooldus Veosilla tehnohooldusel tavaliselt tehakse väliseid kontrollimistöid, lisatakse või vahetatakse vastav õli. Veosilla mehhanismide defektsed tunnused on suur müra, mida põhjustavad murdunud, vigased või kulunud hambad ja väär hambumine. Veosildade remondi puhul kontrollitakse koonushammasrataste hambumist, reguleeritakse koonusrull-laagrite lõtkusid. Kulunud
Peaülekanne suurendab pöördemomenti. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega, mis on vajalik auto liikumisel pööretel ja ebatasasel teel. Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1
suhtes. Vedrustuse tüübid: Esimene: sõltumatu vedrustus Sõltumatul vedrustuse korral ei kehti see, et rataste vertikaalsihised liikumised on üksteisest sõltuvad. Kui üks ratas on augus ja teine ei ole siis auto sellest ei kaldu kuhugi poole Teine: sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on sama silla rataste vertikaalsihised liikumised üksteisest sõltuvad. Sõltuval vedrustusel on jäik sild ehk siis sild on ühest tükist kus sees on nii veovõllid kui ka diferentsiaal. Kolmas: lehtvedrustus Lehtvedrud on eelkõige kasutamist leidnud sõltuva vedrustuseelastse elemendina. Lehtvedrud ei võimalda nii pikka liikumispikkust kui keerdvedrud. Ühe lehega lehtvedru töötab ka stabilisaator vardana. Eelised: Lehtvedru on võimeline üle kandma piki- ja põikitelje suunalisi jõude ning seetõttu ei vaja lehtvedrustus lisaks piki- ja põikijõudusid ülekandvaid hoobasid.
energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas. Töö: silindreid liigutada üles-alla.Gaasijaotusmehhanism: ülesanne on klappide õigeaegne
Diferentsiaal [10] 9 5.4 Rattavõllid Rattavõllid koosnevad kahest osast. Sisemine võll ja välimine. Sisemine võll kinnitub 6 poldiga, käigukastist väljuvatele võllidele. Välimine võll kinnitub nuutidega rattarummule ning lukustatakse ja pingutatakse mutriga üle. Autol originaalis 15 tollised plekkveljed rehvimõõtudega 195/65 R15. Sele 8. Veovõllid [11] 10 KASUTATUD ALLIKAD [1] wikipedia, „wikipedia,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.google.ee/search? q=Audi+A6+2.8,+1995+MY+C4&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAcQ _AUoAWoVChMIwsnxg9TRyAIVgo0sCh3eNgLJ&biw=1366&bih=643#tbm=isch&q=Audi +A6+2.8%2C+1995+MY+C4+motor&imgrc=dJMd-lvOOB8LuM%3A. [Kasutatud 20.
2. PEAÜLEKANNE Ülekande arv on mootori ja ratta täispöörde suhe, mitu pööret peab mootor tegema, et ratas teeks ühe täispöörde. Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Esiveolistel (FWD) sõidukitel on käigukast kombineeritud esireduktor ja diferentsiaal ning veovõllid lähevad diferentsiaalist otse ratasteni. Nelikveolistel sõidukitel kannab esireduktoriga kombineeritud diferentsiaal vahekastist tuleva kardaani pöördemomendi veovõllide abil ratasteni, muutes selle suunda 90° ning võimendades ülekannet. Tänapäeval on kasutusel hüpoidülekanded. Hüpoidülekande vedav koonushammasratas on reduktori suurest hammasratta tsentrist allpool võimaldades ruumi kokkuhoidu ja madalamat kliirensit. Vedav ja veetav hammasratas on omavahel
2 käik: veetav 27 vedav 23 = 2,23 3 käik: veetav 29 vedav 22 = 2,5 4 käik: veetav 34 vedav 18 = 3.6 3. Kuidas on käigukastis lahendatud tagurpidi käigu lülitus? Tagurpidi käigul on eraldi hammasratas hambumisega (kõige väiksemad hammasrattad). 4. Kuidas on lahendatud kahe käigu korraga sisse lülitumise blokeerimine? Käigu sisselülitamise mehhanismi küljes olevad kõrvad blokeerivad kahe käigu korraga sisselülitumise. Laboratoorne töö 3 Teema nimetus: Autode veovõllid Lühike püsikiirusliigendi: 1)Kuulid 2) ja 3)Kõverad õnarused, 4)Liigendi korpus 5)Sisemine tähik 6)Separaator Püsikiirusliigendeid kasutatakse autode eesmistes ja sõltumatu vedrustusega veosildades. Liigendisse kuuluvad
Sisepõlemismootorid ei ole kuigi hästi kohanevad. Välistakistuse muutumise korral ei muutu nende pöörlemissagedus ja pöördemoment nii palju kui vaja. Nimetatud põhjuste tõttu tulebki autodel kasutada jõuülekannet. Jõuülekandeid võib liigitada järgmiselt: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehhaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekanne hõlmab mootorsõiduki siduri, käigukasti veovõllid, tagatelje peaülekandediferentsiaali ja väljundvõllid ratastele (vt. Joonis 1). Joonis 1:Mootor ees tagavedu Ülesanded: - Muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust - Ülekanda pöördemomenti vedavatele ratastele. 4 Ülekande tüübid: Sõiduautosid ja tarbesõidukeid eristatakse: tagavedu, esivedu ja nelivedu (mitmikvedu). Mootor ees - tagavedu.
2 käik: veetav 27 vedav 23 = 2,23 3 käik: veetav 29 vedav 22 = 2,5 4 käik: veetav 34 vedav 18 = 3.6 3. Kuidas on käigukastis lahendatud tagurpidi käigu lülitus? Tagurpidi käigul on eraldi hammasratas hambumisega (kõige väiksemad hammasrattad). 4. Kuidas on lahendatud kahe käigu korraga sisse lülitumise blokeerimine? Käigu sisselülitamise mehhanismi küljes olevad kõrvad blokeerivad kahe käigu korraga sisselülitumise. Laboratoorne töö 3 Teema nimetus: Autode veovõllid Lühike püsikiirusliigendi: 1)Kuulid 2) ja 3)Kõverad õnarused, 4)Liigendi korpus 5)Sisemine tähik 6)Separaator Püsikiirusliigendeid kasutatakse autode eesmistes ja sõltumatu vedrustusega veosildades. Liigendisse kuuluvad
(4 : 4), 2) 16 Mn Cr B 5, milles C = 0,14-0,19%, Mn = 1-1,3% (5 : 4), Cr = 0,8-1%, B = 0,0008-0,005% 3) 18 Cr Ni Mo 7-6, kus C = 0,18%, Cr = 1,5-1,8% (7 : 4), Ni = 1,4-1,7% (6 : 4), Mo = 0,25 – 0,35% Parendatavad legeerkonstruktsiooniterased – EN 10083-3 (0,3-0,5%C), millest valmistatud detailide termotöötlus seisneb tavaliselt karastamises järgneva kõrgnoolutusega. Neist terastest valmistatakse mitmesugused raskkoormatud detailid – veovõllid, hammasrattad, tigud jne. Näiteks: 1) 28 Mn 6 (C=0,28%, Cr=1,3-1,65%) 2) 34 Cr Ni Mo 4 (C=0,34%, Cr=1%, Ni=1%, Mo= 0,15-0,3%) 3) 50 Cr Mo 4 (C=0,5%, Cr=1%, Mo=0,15-0,3%) Nitriiditavaid legeerkonstruktsiooniteraseid EN 10085 (0,3-0,4% C) kasutatakse detailide valmistamiseks, mille pind allub intensiivsele kulumisele kõrgendatud temperatuuridel (kuni 500 kraadi) – kepsud, spindlid jm. detailid karastatakse ja
annaabi.ee 
