Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)
veeremeikäive (– veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga), veeremitöö ( veeremi ja kaubakaalu summa korrutatuna läbisõiduga) Infrastruktuuri kasutamine Infrastruktuuri koormus (veeremi töö jagatuna infrastruktuuri pikkusega), veovoog (– Kaubaveol tonne kilomeetri kohta ajaühikus ehk teatud ajaühiku kaubaveokäive jagatud infrastruktuuri pikkusega – Reisijateveol sõitjaid ajaühikus kilomeetri kohta), Liiklusvoog (– sõidukit ajaühikus kilomeetri kohta) d. Veoteenuse iseloomulikke jooni Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele Tootmise spetsialiseerumine
sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil 5. Veeremi kasutamise kvalitatiivsed näitajad (veeremi käive ja töö) Veeremikäive veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga Sõiduki- (auto-, rongi- jne) kilomeeter Veeremi töö veeremi- ja kaubakaalu summa (kokku nn kauba bruto brutokaal) korrutatuna läbisõiduga Bruto tonnkm 6. Transpordiinfrastruktuuri kasutamise kvalitatiivsed näitajad (infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog) Infrastruktuuri koormus veeremi töö jagatuna infrastruktuuri pikkusega Tonni kilomeetri kohta Veovoog Kaubaveol tonne kilomeetri kohta ajaühikus ehk teatud ajaühiku kaubaveokäive jagatud infrastruktuuri pikkusega Reisijateveol sõitjaid ajaühikus kilomeetri kohta Liiklusvoog sõidukit ajaühikus kilomeetri kohta Liiklustihedus: liiklusvoo pöördväärtus
pealelaadimispunktid peale-mahalaadimispunktid · Laadimistööde ajalise kestuse järgi statsionaarsed ajutised · Spetsialiseerituse astme järgi universaalsed spetsialiseeritud 9.05.2010 Transport ETV0120 25 Laadimistööde organiseerimine · Punktid varustatakse statsionaarsete laadimisvahenditega pideva veovoo korral · Laadimispunktides kasutatakse liikuvaid laadimismehhanisme, kui veovoog on ebarütmiline · Pealelaadimispunkti (mahalaadimispunkti) pannakse statsionaarsed laadimisseadmed, mahalaadimispunktidesse (pealelaadimispunktidesse) aga liikuvad laadimismehhanismid, kui töömaht nendes on erinev · Pealelaadimispunktis on statsionaarne või liikuv laadimismehhanism, mahalaadimispunktis laadimisseadmeid ei ole, kasutatakse kallureid või mahalaadimisseadmetega veeremit, kui mahalaadimispunkte on palju · Kasutatakse laadimisseadmetega veeremit, kui
annaabi.ee 
