16. Osapoolte kohutused ja vastused kauba üleandmisel veoks 17. Mida tuleb kontrollida kauba vastuvõtmisel ja kuidas fikseerida kõrvalekalded - Vedaja peab kontrollima kauba välist seisundit: kas pakend on olemas ja piisav antud liiki kauaba pakendamisel: kas markeering on olemas ja piisav: kas kaup on kahjustatud jne. - Märkustele tuleb võtta ka vastava kliendi või terminalitöötaja allkiri. - Märkimata puudused mis ei ole märgitud, vastutab vedaja selle ees ainuõigselt. 18. Veoturg- Veoste valdajate ja vedajate, veopakkumiste ning veoste pakkumiste turg. Veoturul esitavad kliendid (veoste valdajad) veoste pakkumisi ja teevad päringuid vedajatele. Vedajad esitavad omapoolseid vedude pakkumisi ja saadavad veoste omanikele päringuid veoste leidmiseks. Pärast veotingimuste kokkuleppimist teostavad vedajad tellitud veod klientidelt saadavate hüvitiste (veotasu) eest. 19. Süsteemsed veod - Süsteemsete vedude all mõistetakse veosüsteeme, mis põhinevad
alguse saanud teenus on nüüdseks jõudnud ka teistesse veoliikidesse. Kliendid on suurema tarnekindluse eest nõus rohkem maksma, jättes ebakvaliteetse teenusega seotud riski vedajale. 8. Konkurentsi tihenemine siseriiklike vedude turul viie aasta tagusel veoturul tegutsesid vaid üksikud transpordiettevõtted, kes vedasid üle Eesti täiskoormast väiksemaid kaubakoguseid. Tänaseks on riigisisene konkurents tihenenud ning veoturg osaliselt segmenteerunud lähtuvalt saadetise suurusest, tarneaegadest jms. 9. Suurenenud nõudlus laoteenuste järele kuna paljude ettevõtete kaupade ladustamisvajadus on periooditi erinev, ostab suur osa firmasid kulude optimeerimiseks laoteenuseid sisse. Teenuste ostmisega vabanetakse investeeringutest laopindadesse ning kuludest, mis on seotud kasutamata laopinna, tehnika ja inimtööjõuga. 10
saanud teenus on nüüdseks jõudnud ka teistesse veoliikidesse. Kliendid on suurema tarnekindluse eest nõus rohkem maksma, jättes ebakvaliteetse teenusega seotud riski vedajale. 1. Konkurentsi tihenemine siseriiklike vedude turul - viie aasta tagusel veoturul tegutsesid vaid üksikud transpordiettevõtted, kes vedasid üle Eesti täiskoormast väiksemaid kaubakoguseid. Tänaseks on rügisisene konkurents tihenenud ning veoturg osaliselt segmenteerunudlähtuvalt saadetise suurusest, tarneaegadest jms. 1. Suurenenud nõudlus laoteenuste järele - kuna paljude ettevõtete kaupade ladustamisvajadus on periooditi erinev, ostab suur osa firmasid kulude optimeerimiseks laoteenuseid sisse. Teenuste ostmisega vabanetakse investeeringutest laopindadesse ning kuludest, mis on seotud kasutamata laopinna, tehnika ja inimtööjõuga. 6
Erinevate klientide kaupu vedav autojuht asetub üha enam universaalse klienditeenindaja rolli, kes töötab tihedas koostöös veokor- raldajaga ning esindab kauba saaja juures tarnijat ja oma ettevõtet, tarnija juures aga oma ja klient- ettevõtet. Eesti veoturg on osa nii Euroopa kui ka globaalsest veoturust. Euroopa Liidu liikmesriikide Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR siseturud on Eesti vedajate ja ekspedeerijate jaoks kõige olulisemad turud. Eesti paiknemine Euroo- pa Liidu piirialal esitab Eesti kaubanduslikule ja logistilisele konkurentsivõimele teatud väljakut-
annaabi.ee 
