nooda kokkuvedu mõlemast otsast kuni vette jääb vaid pära. 3 Seinnoodapüük Seinnoot kujutab endast võrkseina, millega laeva (või paadi) abil piiratakse kalaparv ümber. Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või
elongated allowing the fish to be herded into the path of the net. 18 Otsapoi (ankur) 19 12.8. Seinnoodapüük Seinnoot kujutab endast võrkseina, millega laeva (või paadi) abil piiratakse kalaparv ümber. Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või
töökindluse kohta andmed puuduvad, kuna erialakirjandusest ei leitud näiteid sellise süsteemi kasutamisest. Projekti tingimuste kohaselt täidetakse vagonett söödaga söödahoidlas ja sööt transporditakse lauta kümnesse söödakünasse. Vagonetti liigutatakse käsijuhtimise teel distantsjuhtimispuldist või vagoneti juurest ja seisatakse küna kohal. Joonis 1.1. Projekteeritava rippvagoneti tehnoloogiaskeem: 1 – elektriajam, 2 – rippvagonett, 3 – veotross, 4 – söödakünad, 5 – pingutusratas. 2. MOOTORI VÕIMSUSE ARVUTUS Rippvagoneti liigutamiseks mööda rööbast kasutatakse antud töös trossajamit, mille võimsuse leitakse kasutades elektritali veoajami ning kraana plokirattaga tõstemehhanismi kombineeritud analoogiaid. Liikumistakistus, mis tuleneb vagoneti veeremist leitakse järgmiselt: [3] 2𝜇 + 𝑑𝑓 2 ∙ 0,03 + 3 ∙ 0,1
abipunktides. Pikkades kaablivedudes on tähtis aidata kaabel kaabliveokile ehk (toru-juss) ja kaabli hõõrdejõud teha võimalikult väikeseks. Selleks võib kasutada aineid, mis ei kahjusta kaablt ega torustikku. Võimalikud hordevahendid on nn. Seebivesi, vesi parafiinõli, või just selle tarbeks tehtud määrded ja plastikmikropallid. Mikropallid on väikesed (Q 0,2-0,3mm), plastkuulid, Mida 39 kasutatakse toorainena. Kaabli veovaier (veotross) kinnitatakse kaablile veosuka abil või mingil muul kaablivalmistaja poolt ettenähtud meetodil. Mõnikord tuleb kaablile teha eriline veopea, mille abil suunatakse veojõud kaabli õigetele osadele. Tähtis on see, et kiule ei mõjuks liigset koormust. Veovajeri kinnituskohas kasutatakse tavaliselt trossieemaldajat ehk pöördepead (lõikur). Vedamise ajal peaks kindlasti veojõudu mõõtma või testi tegema, et veojõudu ei ületaks kaabli tõmbe tugevust.
annaabi.ee 
