Harksahkadest kasutatakse nüüdisaegsetel masinatel enamasti aktiivsahku. Aktiivne harksahk koosneb kahest teineteisele vastupidises suunas pöörlevast koonusest. Võrreldes tasandsahkadega vähendavad harksahad kaeveseadme veotaksitust, kuid väheneb ka mõju juurikale mulla kaudu ning suureneb otsemõju. Selle tulemusena suureneb mõnevõrra juurikate vigastumine. Tasandsahkade asendamine kaeveketastega vähendab samuti tunduvalt veotakistust. Saha kettad pöörlevad ümber kaldtelgede, mistõttu murendatakse intensiivselt mullaviilu. Murendamisel variseb osa mulda ketta kodarate vahelt läbi, mille tõttu väheneb mullasattumine sõelurile. Kaeveketaste vahel pöörleb biiter, mis aitab juurikaid puhastada mahalõikamata pealsetest ja mullast ning loopida neid sõelurile. 27 Kitkumisseadmetest on tuntud kaks põhitüüpi (joonis 10
C- kujulise ankruga kobestuskäpad - vibreerivad halvasti, - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisse kihti - ja ka nende eriveotakistus on suurem. Külvieelsel kultiveerimisel on kõige otstarbekam kasutada S-kujulisi vedrupiisid. S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötamisel hästi nii piki kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb paremini. S-piisid iseloomustab hea elastsus. Elastsus on oluline kiviste muldade harimisel, vibreerivus aga vähendab pii veotakistust. Hästi fibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid. 1. Ei ummistu taimejäänustega 2. Talub hästi kive 3. Eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4. Hea umbrohutõrje Rõhtlõiketeradega hanijalgkäpad sobivad hästi umbrohujuurte läbilõikamiseks, mistõttu neid kasutatakse valdavalt reaskultuuride reavahede harimiseks ja kõrrekoorimisel. Mullaharimise täiendseadistena on enamkasutusel kultivaatori raamile vedrustatult kinnitatud
800 kg 100,9 12,6 Mida suurem on kehamass, seda vähem ta suhteliselt veab. Mida väiksem, seda ökonoomsem. Tori hobusel on normaalne 75 kG. Ühtlase liikumise korral vj võrdub veaotakistusega. Kui suurendame kiirust, siis vj suureneb. Liikumise alguses lisandub massi inertsi ületamiseks kuluv jõud. Veojõudu arvutatakse ka vastupidiselt, selleks on vaja koormamassi ja veotakistust. Valem on C=P/Q C veotakistus koefitsient P veojõud kG Q koorma mass Absoluutne veojõud suure kehamassi puhul suurim veojõud. Valemid kehamassi ja vj vahel. Katse põhjal Pn=Q/9+12 Pn normaalne vj (kG) Q kehamass (kg) Traavis 6%, küliskäigul 5%, galopis 4% kehamassist. Maksimaalne veojõud 70-80% kehamassist, eriti võimsatel hobustel ka 100%. See sõltub palju hobuse veotahtest, treeningust. Elava temperamendiga suudavad lühiajaliselt rakendada suut jõudu.
- vibreerivad halvasti - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisesse kihti - nende eriveotakistus on suurem S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötlemisel hästi nii piki- kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb tunduvalt paremini. Külvieelsel kultiveerimisel oleks kõige otstarbekam kasutada S-piidega kultivaatorit: - elastsed S-piisid iseloomustab hea elastsus, mis on oluline kiviste muldade harimisel; vibreerimine aga vähendab pii veotakistust - hästi vibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid Miks valida S-piidega kultivaator? 1) ei ummistu taimejäänustega 2) talub hästi kive 3) eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4) hea umbrohutõrje Tüükultivaatoritel kasutatakse laialdaselt elastseid C-piisid ning idividuaalse kivikaitsmega peitekäppi Piide asetus saavutamaks väiksemat ummistust, peab piidel olema piisav vahekaugus
annaabi.ee 
