Allüüri vead: *seisuvead; *liikumisvead. Kerimine, sõudmine. 7. Veojõud, selle mõõtmine, ühikud, tehtud töö ja võimsus, mõõtmine ja ühikud Veojõu all mõistetakse jõudu, millega hobune veab haagist. Eristatakse: *tegelik veojõud; *normaalne veojõud; *maksimaalne veojõud. Veojõudu mõjutavad tegurid on: *hobuse tüüp, *kliima ja ilmastik, *teetingimused, *tõusud ja langused, *rakmed, *liikumiskiirus, *töö hulk. Veojõudu arvutatakse: C=P/Q, kus C-veotakistuse koefitsent, P-veojõud kG, Q- koorma mass 8. Hobuste välimiku hindamise üldpõhimõtted ja tõuhobuste hindamise eeskiri Eesti Vabariigis (EV Valitsuse määrus Riigi Teataja Lisa nr.36-38) Hobuse välimiku hindamise üldpõhimõtted - I hindamisel on Pea, kael, kere: 1)pea, lõuapärade vahe, kael. 2)turi, piht. 3)selg, nimme. 4)laudjas. 5)rinnakorv, ebaroided. II hinnatakse jäsemeid: 1)esijalgade seis. 2) Ehitus: küünarvars, ranne, kämmal, sõrgatsid. 3)tagajalgade seis
Sellist käitusvõlli nimetatakse sõltumatuks. Poolsõltumatu käitusvõlli saab sisse lülitada ja lahutada peatunud traktori korral, kuid mitte traktori liikumise ajal. Mullaharimissügavuse regulaatorid Mullaharimissügavuse regulaatorid jagunevad: · Kõrguse- · Asendi- · Jõu- · Segareguleerimiseks. Kõrguse reguleerimiseks kasutatakse töömasina tugiratast. Hüdrosüsteem töötab ainult tõstukina. Jõureguleerimise puhul põhineb töösügavuse hoidmine veotakistuse ja harimissügavuse võrdlemise seosel. Asendireguleerimise puhul seatakse töömasin traktori toese suhtes mingile teatud kõrgusele. Segareguleerimine tähendab kahe erineva reguleerimisviisi üheaegset rakendamist. Mullaharimissügavuse regulaator koosneb andurist ja täiturmehhanismist. Omab lülitushooba jõu- või asendireguleerimisele lülitumiseks. Jõuregulaatori andur paikneb riputusseadme pöördvõlli kanduris. Koosneb plaatvedrust
) 47. Pneumopidurite efektiivsust suurendavad seadmed: pidurdusjõu regulaator, rõhupiirik, kiirendusklapp jt. 48. ABS pidurisüsteemid: ABS pidurite otstarve ja üldehitus. ABS pidurisüsteemi tööpõhimõte. 49. Traktorite töö- ja abiseadmed: Käitusvõllid, nende sõltuv, poolsõltuv, sõltumatu ja kombineritud ajam; "ökonoomne" käitusvõll. 50. Rippmehhanism ja selle hüdroajamid, ajamite seadmed. 51. Töömasina reguleerimise viisid: kõrguse, asendi ja veotakistuse järgi, segareguleerimine. Regulaatorite tarindus ja töötamine. Kirjandus 1. Gurevits, A., Sorokin, J. Traktorid ja autod. Tallinn: Valgus, 1983. 432 lk. 2. Urve, M. Ottomootori süütesüsteemid. Tallinn: Avita, 2000. 35 lk.
Tegelik veojõud on mingil tööl rakendatav jõud, mida mõõdetakse veotakistusega. Normaalne veojõud on pideval tööl rakendatav jõud, milleks hobune kasutab kõiki jõuressursse end üle pingutamata. Maksimaalne veojõud on äärmise pingutuse korral maksimaalselt rakendatav jõud (vanker porist välja) Veojõu ühikuks on jõukilogramm (kG). Veojõudu mõõdetakse dünamomeetri või dünamograafi abil. c=P/Q c- veotakistuse koef, P veojõud, Q koorma mass. Väikestel hobustel on normaalne veojõud 14-15% kehamassist, suurtel 13%.. Traavimisel on see 6%, galopis 4%. Maksimaalne veojõud 70...80% kehamassist, eriti võimsatel hobustel isegi üle 100 % kehamassist. Tehtud töö veomaa ja veojõu funktsioon kGM. Tehtud töö=väliselt tehtud mehhaaniline töö. Päevas läbitud distants sõltub keskmisest liikumiskiirusest ja töö kestvusest.
annaabi.ee 
