Kodumaale maha jätsid.(Randlaht 2011: 33) Põhilised värvused eesti hobusel on must, raudjas, kõrb, võik, hiirjas, kollane, kremello, kimmel, hall, hõbe ja valge.(Lasn 2006) 4 3. EESTI HOBUNE ON MULTIFUNKTSIONAALNE Eesti hobune jääb silma kiire liikumise ning suure veojõu poolest. Neid hobuseid võib ilmtingimata kasutada põllu- ja transporditöödes, kus veotakistus ulatub kuni 30 kg hobuse kohta. Eriti välja pastvat vastupidavust näitavad nad transporditöödel.(Dobrõnin, Kalinin jt 1955: 100) Erinevaid imesid võib kuulda Eesti hobuse kohta. Nimelt raamatu “Eesti hobune” autoril A. Bellegarde tekkis võiamlus jälgida, möödunud sõja jooksul, ühe eesti hobuse tõugu tööd. Raske sadul, ei osutunud sellel hobusel probleemiks. Energiliselt hüppas ta üle kraavide ja jõudis alati teistele järele
49. Kartulivõtturite ehitus ja tööseadised. Kartulivõtturi koostisosadeks on raam koos veermikuga, tööorganid ja ülekandeseadmed. Tööorganiteks on kaeveorgan ja sõelur. Mõnedel masinatel ka kamakapurusti. Kaeveorgan (joonis 10.8) koosneb kaevesahast ja selle külgedest. Koostisosade suhtelise liikumise järgi võib kaeveorgan olla passiivne, aktiivne või poolaktiivne. Passiivse kaeveorgani puhul on sahk ja küljed kinnitatud raami külge jäigalt. Selle puuduseks on suhteliselt suur veotakistus ja kuhjumise võimalus kaeveorgani ette. Aktiivne kaeveorgan kujutab kandurite abil masina raamile riputatud võnkuvat kaldpinda. Saha kinnitus võib olla ühe- või mitmeliigendiline. Võnkumine tekitatakse väntkepsmehhanismiga. Saha võnkesagedust muudetakse vända pöörlemissageduse muutmisega, mis toimub väntkepsmehhanismi ajami vedava kettiratta vahetamise teel reduktori võllil. Poolaktiivne kaeveorgan koosneb passiivsest sahast ja võnkuvatest või ümber telje
k hobuse toitumus ehk rammusus. I kategooria hobustel on k väärtus järgmine: kõhnal 10, keskmisel 11 ja rammusal 12 ning II kategooria hobustel vastavalt 8, 9 ja 10. Koorma suurus määratakse valemiga FP·i Q = ---------- kg, (6.2.2.2) W+i kus: F on arvestuslik hobuse veojõud kG; P hobuse mass kg; i suurim tõus veo suunas ; W liikumise veotakistus kg/t. Hobuse arvestuslik veojõud (F) võetakse 13...18 % hobuse kaalust (P). Liikumise veotakistus oleneb aastaajast, tee olukorrast ja liikuvast koosseisust (talvel 8...22 kg/t). Vahetuse tootlikkus arvutatakse valemiga T te Tv = -------------- · Q m3, (6.2.2.3) l · t1 + t2 + t3 kus: t on vahetuse kestus min; te aeg ettevalmistusteks min;
800 kg 100,9 12,6 Mida suurem on kehamass, seda vähem ta suhteliselt veab. Mida väiksem, seda ökonoomsem. Tori hobusel on normaalne 75 kG. Ühtlase liikumise korral vj võrdub veaotakistusega. Kui suurendame kiirust, siis vj suureneb. Liikumise alguses lisandub massi inertsi ületamiseks kuluv jõud. Veojõudu arvutatakse ka vastupidiselt, selleks on vaja koormamassi ja veotakistust. Valem on C=P/Q C veotakistus koefitsient P veojõud kG Q koorma mass Absoluutne veojõud suure kehamassi puhul suurim veojõud. Valemid kehamassi ja vj vahel. Katse põhjal Pn=Q/9+12 Pn normaalne vj (kG) Q kehamass (kg) Traavis 6%, küliskäigul 5%, galopis 4% kehamassist. Maksimaalne veojõud 70-80% kehamassist, eriti võimsatel hobustel ka 100%. See sõltub palju hobuse veotahtest, treeningust. Elava temperamendiga suudavad lühiajaliselt rakendada suut jõudu.
annaabi.ee 
