Näiteks suured linnad, kuhu koondub aina rohkem rahvast, halvendab suhteid, sest kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud. Eluks vajalik toit, vesi, kütus, ehitusmaterjalid tuuakse enamasti väljastpoolt, sest linnas lihtsalt pole ruumi seda kõike toota. Ning kuna palju inimesi on väiksele alale kokku koondunud toodetakse ka palju sellist prügi ja jäätmeid, mis ei lagune keskkonnas ning tuleb vedada linnast välja prügimägedele. Nii kulub tohutult energiat veondusele ning paratamatult koormatakse üle linnalähedane looduskeskkond. Lisaks on järjest rohkem inimesi, kes tarbivad liiga palju, ostes kokku asju, mida neil tegelikult võibolla vaja ei lähegi. Ostetakse pikemalt järgi mõtlemata. Ei mõelda küsimusele: kas see asi mida ma ostan on ikka mulle väga hädavajalik? Paljud teevad oma ostud kiiruga ning ostavad lihtsalt selleks, et neile meeldis üks või teine asi, ning poest koju jõudes ja oma
alguseks loetakse 1950ndaid.Ameerikas ja jaapanis võeti L. kasutusele peale Teist maailmasõda,kust see levis Skandinaavia maadesse ja teistesse Europa riikidesse.Praegu L.on arukalt korraldatud prot.elus globaliserivas maailmas. 2. L.areng võib jaotada 4 staadiumisse: 1. 5060 aastatel keskenduti tootmisele ja pöörati tähelepanu transpordile ja laomajandusele 2. 70.aastatel keskenduti jaotusele,E.pööras tähelepanu veondusele ja laondusele ning nende kulusid,firma majandamises kasvas kulude juhtimise tähtsus. 3.80.aastatel keskenduti firma majandustegevusele,tarbijale oluliselt ei orienteeritud 4.90ndaid loetakse tarne ehk väärtusketi alguse aastateks 3. 6070 aastatel sõnastati L.teoretilised alused.See kes suudab effektivsemalt korraldada too ja lõpptarbimija jõudmist on võitja pingutuvas konkurentsis.Tarbija-klindi ettevõttes rahulolu kaudu materjalse kasumi tagamine. 4. L
kasva; hakati loodust reostama keskkonnavaenulike ainetega; pumbati tühjaks veesooni; kujundati ümber jõgesid; muudeti atmosfääri koostist jne. 1.1 LINNASTUMINE Ka linnastumisel on suur mõju keskkonnale. Suur hulk inimesi on kogunenud ühte kohta ning kõik vajavad süüa, juua ja elupaika. Seepärast ehitatakes maju, mis omakorda tähendab sealsete elusolendite elupaiga hävitamist. Et ehitusmaterjale, sööke ja jooke ei toodeta kohapeal, tuleb need tuua linna enamasti väljaspoolt ja veondusele kulub tohutult kütust. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed
Teine oluline probleem on seotud linnade ja linnastumisega. Võib- olla elad sinagi linnas ega saa aru, mis valesti on. Proovi nüüd korraks asja üle järele mõelda. Linnades elab palju inimesi, kes on tihedalt koondunud väiksele maa- alale. Neile kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud. Eluks vajalik toit, vesi, kütus, ehitusmaterjalid jne tuuakse linna enamasti väljastpoolt, sest linnas lihtsalt pole ruumi seda kõike toota. Nii kulub tohutult energiat veondusele ning paratamatult koormatakse üle linnalähedane looduskeskkond. Linn toodab ka palju sellist prügi ja jäätmeid, mis ei lagune keskkonnas ning tuleb vedada linnast välja prügimägedele, heitveed aga lastakse jõkke või merre. Niisugune elukeskkonna muutmine mõjustab kõiki teisi meie planeedil elavaid olendeid. Metsa maharaiumine hävitab sealsete asukate elupaiga. Üsna paljud inimesed on hakanud aru saama inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud
Seda tehes pole Norra ettevõtted mitte üksnes rikkust kogunud, vaid omandanud ka suurel hulgal väärtuslikke tehnilisi kogemusi. Kõik tänapäevased Norra konsultatsioonifirmad, mis tegutsevad meretehnoloogia, hüdroenergia, maavarade kasutamise, akvakultuuri, kalatööstuse, metsanduse ning nafta- ja gaasitööstuse alal, on otseselt või kaudselt riigi mitmete traditsiooniliste tööstusharude järglased. Nüüdisaegsed tööstussektorid toetuvad tõhusalt toimivale veondusele. Norra veondussektor hõlmab laeva- ja lennukompaniisid, ekspediitor- ja logistikafirmasid. Kuigi riigi elanikkonna suurus on ainult 4,6 miljonit inimest, moodustab Norra laevastik ligi kümnendiku kogu maailma laevastikust ning tal on üks suurimaid kaubalaevastikke. Norra on tõenäoliselt ainus riik maailmas, millel on sedavõrd ulatuslik ja mitmekülgne merendussektor. Norra konsultatsioonifirmad ei piirdu ainult tehnilise nõustamisega, vaid pakuvad üha rohkem
annaabi.ee 
