Tema mehaaniliseks väljundiks on võlli pidev pöörlemine. Võrreldes servo-või sammmootoriga on alalisvoolu mootor üpris juhitamatu, tema kahel elektriklemmil polaarsusi vahetades saab muuta pöörlemise suunda. Veojõud sõltub toite pingest, nagu ka kiirus. Viimane sõltub oluliselt ka sellest, kui suur on koormus. Etteantava juhtsignaaliga järgi pole võimalik eeldada mitu pööret on mootor juba teinud. Seda pole ka tihti vaja. Näiteks: roboti veomootorites, kus liigutakse edasi, tagasi või seistakse lähtuvalt välisest tagasisidest (sonari, puute-jms andurite lugemist). Alalisvoolu mootori puudus on see, et nende jõud on väike aga pöörlemiskiirus väga suur, seega praktilistes rakendustes on peaaegu alati vaja kasutada aeglustavat ja jõudu suurendavat ülekannet (käigukasti). Eelis, näiteks sammmootori ees, on suur erivõimsus (suur võimsus oma massi ja suuruse kohta) ja see, et nad on kõige odavamad mootorid.
vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu ja muundatakse veoajamites tagasi veomootoritele sobiva sagedusega vahelduvvooluks. Alalisvoolu veomootorites toimub vaheldamine mehaanilise kommutaatoriga, vahelduvvoolu veomootorite korral kasutatakse vaheldamiseks sagedusmuundurit. 9 KOKKUVÕTE. Igapäeva elus me puutume alalisvoolu mootoritega pidevalt kokku. Kasutades arvuteid või vaadates DVD, sõites trammi või trolliga, kellades ja paljudes elektrilistes seadmetes on neid veel. 10 KASUTATUD ALLIKAD. http://www.annaabi.com http://et
pooluspaaride arvust ja võrgupinge sagedusest. Sünkroonmootor käivitatakse asünkroonselt. Nurkkiirusel (0,95...0,98) lülitatakse ergutusmähisesse alalisvool ja mootor läheb sünkronismi. Sünkroonmootori nurkkiirus kõigub keskmise sünkroonkiiruse ümber. Põhimõtteliselt on sünkroonmootori juures võimalikud kõik kolm pidurdusviisi: Rekuperatiivpidurdus ehk generaatorpidurdusel muutub mootor generaatoriks. Praktiliselt leiab see kasutamist veomootorites. Väga harva kasutatakse vastulülituspidurdust, kuna tekivad suured voolud. Reaalselt kasutatakse dünaamilist pidurdust, kus staatorimähis ühendatakse takistitega ja ergutusmähisesse antakse alalispinge. Sünkroonmootori eeliseks on hea cos. Alakoormatud üleergutatud sünkroonmootor on mahtuvuslik tarbija, mis parandab võrgu võimsustegurit. KOMMUTAATORMOOTORITE (alalisvoolumasinate) KIIRUSE REGULEERIMINE
mahaviskumisel võib puruks joosta. Mehaanilised karakteristikud (joonis 6.11) Järsult langevad kõverad tagavad stabiilse töö mistahes mehaanilisel koormusel. Nende mootorite omadusel arendada suurt pöördemomenti, mis on võrdeline koormusvoolu ruuduga, on suur tähtsus eriti rasketel käivitamistel ja ülekoormusel, sest järkjärgulisel mootori koormuse suurenemisel kasvab tarbitav võimsus aeglasemalt kui pöördemoment.Kasutatakse peamiselt veomootorites transpolrdis ja kraana- mootoritena tõsteseadmetes. 30. Segaergutusega alalisvoolumootor (lk 118) On kaks ergutusmähist rööp- ja jadamähis. Pöörlemiskiirus arvutatakse U - Ia r valemiga: n = 1 ja 2 on rööp ja jadaergutusmähise poolt Ce ( 1 2 ) tekitatud magnetvoog. Pluss vastab ergutusmähise pärilülitusele (magneetimis- ergutused liituvad). Koormuse
Rihm ülekanne pole lubatud mahaviskumisel võib puruks joosta. Mehaanilised karakteristikud (joonis 6.11) Järsult langevad kõverad tagavad stabiilse töö mistahes mehaanilisel koormusel. Nende mootorite omadusel arendada suurt pöördemomenti, mis on võrdeline koormusvoolu ruuduga, on suur tähtsus eriti rasketel käivitamistel ja ülekoormusel, sest järkjärgulisel mootori koormuse suurenemisel kasvab tarbitav võimsus aeglasemalt kui pöördemoment.Kasutatakse peamiselt veomootorites transpolrdis ja kraana- mootoritena tõsteseadmetes. Segaergutusega alalisvoolumootor On kaks ergutusmähist rööp- ja jadamähis. Pöörlemiskiirus arvutatakse valemiga: U - Ia r n= 1 ja 2 on rööp ja jadaergutusmähise Ce ( 1 2 ) poolt tekitatud magnetvoog. Pluss vastab ergutusmähise