kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga – Sõiduki (auto, rongi jne) kilomeeter • Veeremi töö – veeremi ja kaubakaalu summa korrutatuna läbisõiduga – Bruto tonnkm
maanteetransport on reguleeritud ja piiratud riiklikult, põhjustades teatud kulude taseme; riiklikud keskkonna piirangud mõjuvad ebasoodsalt teenuse kvaliteedile (öö, nädalavahetus, riiklikud pühad); väike veovõime; suhteliselt kõrged veotariifid võrreldes vee- ja raudteetranspordiga; mastaabisääst on piiratud; (sageli põhjendamatu) kriitika suurenemine keskkonna kahjustuste tõttu; vajadus maantee infrastruktuuri arendamiseks seoses üha kasvava veomahuga; ummikutest põhjustatud viivitused. Järeldused autotranspordi kohta. Autotransporti ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedude. Autotransport on ökonoomsem kui rongitransport ka siis, kui on tegemist väikeste saadetistega suurtele kaugustele. Autovedude suurim eelis teiste transpordiliikide ees on asjaolus, et kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta.
erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute arv korrutatuna
kaubanduses; · eri veoviise mõjutavad seadusandlikud aktid; · transpordivõrgu kvantiteet ja kvaliteet; · kasutatavate veovahendite kvantiteet ja kvaliteet; · veotariifide tase ja struktuur. 4. Veoprotsessi kvalitatiivsed näitajad (veokäive, keskmine veo- või sõidukaugus, veokiirus), Veokäive veomaht korrutatuna veokaugusega - Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba kaalu alusel) · Keskmine veo- või sõidukaugus summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga Transpordimahukus: sama arvutusvalem, kuid arvutatakse kauba (kaubagrupi) kohta rahvamajanduse tasandil · Veokiirus Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) transpordielastsus ja mahukus: kaubaveol - Veokäibe muutuse suhe sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil, sõitjateveol - Sõitjakäibe muutuse suhe sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil 5