kannatanud talurahvas, kellest 40% oli hukkunud. Olenevalt vägede liikumisteedest olid paikkonniti erinevused suured. Kõige rohkem olid laasatatud Pommeri ja Mecklenburgi piirkond Põhja-Saksamaal, kus üle 50% elanikkonnast oli hävinud. Kohati oli hukkunud isegi 5/6 inimestest. Oma elu päästmiseks otsisid talupojad sõja ajal varju metsades. Suurem osa põldudest jäi harimata ja kasvas umbrohtu. Sõja lõppedes oli puudus kariloomadest, eriti veoloomadest. Elamikkonna arvukuse taastamine ja majanduse jaluleaitamine nõudis aastakümneid. Veel 1683.a. oli Preisi hertsogkonnas 45%, Baieris 1700.a. paiku u. 1/3 põllumaast kasutamata. Paljud Saksamaa piirkonnad said 17. sajandi teisel poolel kannatada uutes sõdades, eriti Louis XIV vallutuskatsetes. Kolmekümneaastane sõda murdis talupoegade vastupanu feodaalidele. Mõisamajandus arenes eriti Elbe jõest ida poole jäävas saksamaa osas, mõisastati ka
Aadli eesõigused olid Saaremaal väiksemad, kohustused ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril. Taani võimud viisid saarel läbi reduktsiooni. Rootsi aeg: Vaata Rootsi aja lehelt. Ka Põhjasõja lõppedes oli Eesti täiesti laastatud ja rahvastik väljasuremise äärel. Mahapõletatud mõisad ja talud tuli uuesti üles ehitada. Maal oli puudus tööjõust ning künni ja veoloomadest. Põllumaad olid suurelt osalt kasvanud võssa. Vene aeg: Peeter I viis läbi restitutsiooni riigimõisad anti tagasi endistele omanikele. See oli tarvilik, et tõmmata siinne baltisakslaste eliit enda poolele, et kasutada seda siis uue, senisest euroopalikuma Vene impeeriumi ülesehitamisel. Eestlastele tähendas see aga pärisorjuse taaskehtestamist terveks sajandiks
teiste eramaavaldustega võrreldes märkimisväärne. Antsla mõisa saajal oli 182 tp, teistel vähem. Hiljem kogu maa rootsi käsutuses, poolakad lahkuvad. See, mis rootslastele sülle kukub on riigimaavaldus+ ¾ mis on poolakate ja leedukate käes. Gustav II Adolf ühtlasi ei tunnista ka ühtegi eravaldust. Tp oodatakse nii riigi kui ka eramaadel teotöö tegemist Iga talu pidi aastas saatma mõisa ¼ kuni pool oma inimtööjõust+ veoloomadest. Ei riigi ega eramõisad ei pea loomi. Tp on loomad niisiis enda käes, talupõllud saagikamad kui folvarkide mõisad ( sõnnikuga väetati). Loonusrent. Tp pidi andma osa kasvatatud viljadest ja saadustest. Juttu ka viljakümnisest. Poolale huvitav nähtus, mis Põhja-Eestis enamasti puudub on see, et poola aladel viiakse talud raharendile, kui taludest ei olnud võimalik midagi võtta ( segaduste per)Vastavalt sellele kuidas mõisamajandus taastuma hakkabminnakse järk-
Schenkenbergi nende pealikuks ja saatsid nad v,enelaste vastu sõdima. Nüüd on Schenkenbergi salk üle ilma kuulus ja venelased kardavad neid enam kui põrgulisi. Viimati käisime riisudes ja põletades poole Viru- ja Järvamaad läbi; sealsed vene käsualused ei õnnista meie mälestust!» «Siis sõdisite -- eestlased eestlaste vastu?» «Kes sõja ajal selle peale vaatab? Meie võtsime, kust saime, .ja kuhjasime teinepool raja, Jägala jõe ääres ilmatu hulga saaki kokku, nii et veoloomadest puudus kätte tuli. Pe.alik saatis meid eile siit ümberkaudu hobuseid otsima. Meie leidsime mõned ja sõidame nendega nüüd laagrisse tagasi.» «Hea küll, siis võtke meid kaasa ja aidake minu haavatud seltsilist kanda.» Andres sügas kõrvatagust ja ütles venitades: «See on küll kerge ütelda, aga kes vastutab tapetud saksa eest? Ivo Schenkenberg on äkilise vihaga.» «Mina vastutan kõige eest,» kinnitas Gabriel elavalt. «Sakslane on ainult teenitud nuhtluse 330
annaabi.ee 
