Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2
· Negatiivne dromotroopne (erutusjuhtivus ) · Positiivne batmotroopne (erutatavus ja automatism ) · Vähendab südamekoormust vere ümberjaotumise tõttu, parandab südame verevarustust · Diureetiline toime · Südame hapnikutarbimine ei suurene Digoksiini kõrvaltoimed · Terapeutiline ja toksiline kontsentratsioon kattuvad (<1.5ng/ml terapeutiline, >2.5 tox) · Kõrvatoimeid esineb 5-20% haigetsest, raskemaid 1-4% haigetest Kardiaalsed ~50% · Ventrikulaarsed arütmiad, atriaalne tahhükardia, AV blokaad Gastroinestinaalsed ~25% · Isutus, iiveldus, oksendamine KNS jt organid · Nägemishäired, peavalu, nõrkustunne, pearinglus... Digoksiini üleannustamine · LD50 10-15mg · Ventrikulaarsed ekstrasüstolid, alluvad lidokaiinile või fenütoiinile · Surma põhjuseks vatsakeste virvendus või AV blokaadist asüstoolia, manustatakse atropiini · Raviks K+ (v.a. AV blokaadi korral),
Rütmihäired e. Tahhükardiad Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame automatismi suurenemisest või taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega. Tervel inimesel esineb füüsilisel koormusel füsioloogiline tahhükardia, mis kaebusi ei põhjusta. Tekkepõhjused ja mehhanismid
ekstrasüstolid, kui neid on minutis üle viie. Otseseks surma põhjuseks paljude südamehaiguste korral ongi südame rütmihäired. Südame rütmihäirete klassifikatsioon Südame rütmihäireid võib klassifitseerida elektrofüsioloogiliste parameetrite alusel erutustekke- ja juhtehäireteks. Paraku ei ole kliiniliselt võimalik rütmihäire mehhanismi tegelikult taandada eraldi erutustekke- või juhtehäireks, sest näiteks ventrikulaarsed ekstrasüstolid võivad tekkida nii automatismi suurenemisest, kuid ka impulsi taassisenemises kaudu, milles osaleb impulsi blokaad. Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäired kolme rühma: 1. Bradükardilised häired -siinusbradükardia -siinussõlme nõrkuse sündroom -siinusatriaalne blokaad -atrioventrikulaarne blokaad -intraventrikulaarne blokaad 2. Ekstrasüstoolia -supraventikulaarne
hingamise pärssumist 3. Jälgi naha värvust, kehatemperatuuri ja higistamist: a. Hallikasvalge ja jahe nahk on seotud kudede halva vereringega ning südame väikese minutimahuga b. Jahenev perifeeria võib olla suurte vigastuste või madala vererõhu tunnus 4. Kontrolli südame löögisagedust, võimalikke rütmihäireid: a. Löögisagedus ei ole <50/min või >100/min, ventrikulaarsed rütmihäired, vatsakeste fibrillatsioon jne Uuringud 1. Monitori ühendamine patsiendiga või pidev südame töö jälgimine EKG-monitori kaudu 2. EKG ehk südamefilm, ka V4R-lülitus vajalik 3. Algul mõõda vererõhku sageli: a. Nitroglütseriin alandab vererõhku b. Vererõhk ei tohi langeda allapoole 90/60 taset 4. Mõõda uriinikogused: a. Peegeldavad südame jõudlust ja selles toimuvaid muutusi 5
diagnoositud atsidoosi või hüperkaleemia, mürgistus tritsükliliste antidepressantidega Annused: doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi
Südame löögisageduse tõusu võivad tervetel inimestel esile kutsuda füüsiline pingutus, teatud ravimite tarvitamine, autonoomse närvisüsteemi või endokrinoloogilise süsteemi töö omapärad.Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades,
virvendus ja jooksul. vastsündinutele, atrioventrikulaarne või Hisi amiodarooni kasutada laperdus, Hemodünaamiliste imikutele ja kuni kimbu blokaad, kui ei vaid siis, kui teised ventrikulaarsed kõrvaltoimete riski 3. aastastele kasutata püsivat antiarütmikumid on tahhüarütmiad, kui tõttu (väga madal lastele. Ohutust ei südamestimulaatorit; ebaefektiivsed või teised ravimid on vererõhk, vereringe ole lastel uuritud kombineeritud ravi koos vastunäidustatud.
annaabi.ee 
