Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.
Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. Põlvekõõluse stimuleerimine Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? ● Haistmise puhul jõuavad meieni lõhnained õhu kaudu ning seetõttu suudavad nad retseptoreid üsna kauge vahemaa pealt mõjutada. ● Maitsetekitajad kanduvad edasi vedelikes, mitte õhus. Maitsetekitajad ei suuda niivõrd kergelt
allaneelamisel ja torkumise tagajärjel tekkiv võrkmiku põletik. Erinevalt lammastest ja kitsedest, ei kasuta lehm toidu haaramisel mokkasid ning seetõttu ei erista ta jämedaid söödaosasid mittesöödavatest teravatest esemetest. Hekseldatud sööda sisse võib sattuda laudamasinatelt metalliosi, karjamaadelt teravaid esemeid jne. Lisaks võivad lehmadel teatud ainevahetushaiguste taustal tekkida isuväärastused. Sissesöödud võõrkehad satuvad raskusjõu mõjul ventraalsesse vatsakotti ning sealt kontraktsioonide toimel edasi võrkmikusse. Sagedamini haigestuvad üle aasta vanused lehmad. Võõrkehad võivad olla võrkmikus torkumata pikka aega, kuid näiteks tiinuse arenemisel, kui surve eesmaole suureneb, torkuvad teravad esemed läbi võrkmiku seina. Perforeerunud võrkmikust võib edasi areneda peritoniit või perikardiit. Haiguse tunnused on suuresti varieeruvad ja sõltuvad anatoomilisest kohast, kus võõrkeha läbi võrkmiku torkub
AGNOOSIAD jaotatakse: •8. kraniaalnärv läheb piklikaju dorsaalsetesse või ventraalsetesse cochlear tuuma või •visuaalne agnoosia ülemistesse oliivtuumadesse •kuulmis-agnoosia •Nende alade aksonid moodustavad lateraalse lemniski, mis kulgeb alumisse künkakesse •taktiilne agnoosia •Künkakesest läheb kaks erinevat teed ventraalsesse ja dorsaalsesse põlvikkehasse •Ventraalne ala kulgeb kuulmiskoorde AI (Brodmann 41) ja dorsaalne sekundaarsetesse aladesse Visuaalne agnoosia •Primaarne ala- Heschli käär, ümbritsetud seitsme sekundaarse alaga (a-g). kortikaalse nägemiskeskuse 2-poolne kahjustus või assotsiatiivsete piirkondade kahjustus
annaabi.ee 
