nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme- ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud Spinaalnärvid - Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur , eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne
NS slaid 77; anat lk 190; füsiol lk 245 dorsaaljuur (selgmised juured) ? Silval -aferentsed e sensoorsed http://www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm 19. mis liiki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju Koosnevad motoorsetest ja sümpaatilistest kiududest. NS slaid 78; anat lk 190 ventraaljuur (kõhtmised juured) ? Silval - motoorsete neuronite aksonite kimbud http://www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm 20. millest koosneb seljaaju segment? Segment on seljaaju osa, millest väljub paar selgmisi- ja kõhtmisi juuri anat lk 191 21. mitu segmenti on seljaaju kaelaosas
aksonitest. Valgeaine moodustab eesmise, külgmise ja tagumise seljaajuväädi, kus kulgevad ülenevad ja alanevad juhteteed. Ülenevate juhtteede vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. Neis kulgeb erutus seljaajust peaajju. Alanevad juhteteed on enamasti seotud motoorsete funktsioonide kontrollimisega. Neis kulgeb erutus peaajust seljaajju. Seljaajunärvil on kaks j u u r t. Dorsaaljuur koosneb sensiiblitest ja parasümpaatilistest kiududest. Ventraaljuur aga motoorsetest ja sümpaatilistest kiududest. Dorsaal- ja ventraaljuur ühinevad seljaajunärviks, mis väljub selgrookanalist lülidevahemulgu kaudu. Selgrookanalist väljumise järel annab selgroonärv ajukesta ehk meningharu ning jaguneb peatselt dorsaal- ja ventraalharuks. Nii dorsaal- kui ka ventraalharu jaguneb omakorda lateraal- ja mediaalharuks. Üks neist sisaldab peaaegu ainult tundekiude, teine aga motoorseid kiude. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e
kortikobulbaarkulglaks, mis kontrollib pea ja kaela liigutusi. 24. Spinaalnärvid. 31 paari 8 kaelanärvi (tservikaalsed) 12 rinnanärvi (torakaalsed) 5 nimmenärvi (lumbaalsed) 5 ristluunärvi (sakraalsed) 1 õndranärv eesmine ja tagumine juur spinaalnärv närvipõimik perifeerne närv närvi-lihase ülekanne * Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur, eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur * Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) eferentsete närvikiudude kimpudest * Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. hobusesaba * Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks
annaabi.ee 
