konveksiooni teel. Kuna soojus eraldub konveksiooni ja kiirguse teel. Tuloeb arvestada kiirgus temp kui ka konveksioon temperatuuri. Top=tõ+tr/2. · Põranda kütte temp Põranda soojust mõjutab ka põranda materjali. · Õhuliikumine Talvel on norm 0,15..0,2, suvel 0,25...0,3m/sek Õhu niiskus- Eestis on õhu niiskus uhteliselt suur. Suvel on niiskus kõrge ka ruumides. Talvel madalam ja eriti kui on hea ventilisatsioon. Normiks on 40..60%. eestis on 70% keskmine. Madal suhteline niiskus soodustab limaskestade kuivamist. Liiga niiske õhk soodustab viiruste, hallituse, mikroobide kasvu ja levimist. Mida kõrgem on ruumi suhteline niiskus. Seda kõrgemal temp hakkab niiskus välja kondenseeruma ja vastupidi mid madalam temp .Õhu niiskus joon.6 lk 33. · Võimalikud saasteained ruumidesw ja ruumi puhtus. Saaste ainete pääsemine
saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine
saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine
·Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakseläbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. HINGAMISE MUUTUSED FÜÜSILISE TÖÖ KORRAL ·Hapniku füüsikaline lahustuvusveres on väike, 1l veres lahustunult 3 ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku. ·Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. ·Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. ·Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min. ·Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutatavatekapillaaride arv, tõuseb temperatuur, PCO2 ja happeliste ainevahetusjäääkidehulk, selle tõttu annab arteriaalne veri hapniku kergemini ära.
annaabi.ee 
