PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed käsitöölised kuulusid gildidesse ja tsunffidesse. Räägiti saksa keelt. Eesti Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud linnad halval järjel, kuna kaubandus euroopaga käis riia ja peterburi algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism
2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE 1730. aastate alguses jõudis Eestisse vennastekoguduse ehk hernhuutlaste liikumine ja uued õpetusideed, mille talurahvas kiiresti omaks võttis. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja kõlbelisemat elu. 1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna hulgas laia leviku. Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, kuna see tõi just lihtrahva usule lähemale. Hernhuutlus levis
juhtimine ja hooldamine, millega viimane sai edukalt hakkama. Tema seal oleku ajal loodi Jõeperes korrapärane vennastekogudus, mis jäi pikema aja kestel ainsaks kogu Põhja-Eestis. Oma ametis oli ta kokku 11 aastat, mil pidi taas Ungru mõisa tagasi minema.48 45 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 404. 46 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 47 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 402. 48 Samas, 401. Suuresti tänu vennastekogudustele omandatud kirjaoskusele ning kõnepidamise vilumusele, õnnestus paljudel velistel pääseda ka mõisaametisse (kingsepad, aidamehed), eriti kui mõisnik ise pooldas hernhuutlust. Paljudel juhtudel pääsesid sellised hernhuutlikud talupojad ka pärisorjusest ennem vabaks kui üldine talurahva mass. Eesõigustatud positsiooni abil jõudsid nad ka enamasti jõukamale majanduslikule järjele, mis ühenduses laiema silmaringiga võimaldas ka lastele paremat haridust anda
* Millised eesmärgid olid ajakirja väljaandmisel? * Kus asus vene riigi esimesed trükikoda, kellele see kuulus? * Iseloomusta August Wilhelm huppelit. * Kuidas mõjutas vennaskoguduste tegevus meie haridusolusid * Mida lugesid talupojad ajakirjade asemel ja millised õpetusi seal jagati? * Kuidas suhtus venemaa kõrghariduse omandamisse? * Kelle poolt rajati Tallinna esimene teater? * Mida pidasid tähtsaks piletistid? * Millised ülesanded olid vennastekogudustele? 1. Eesti ja Läti keeles, Peter Ernst Wilde oli väljaandja 2. Lootis sellega levitada talurahva seas tadmisi tervishoiust ja majapidamisest 3. Kuulus Wildele ja asus Põltsamaal 4. Hupel oli mitmekülgne publisist, keelemees, ja kodu-uurija, kogus teadet eestimaa ja Liivimaa ajaloo, eluolu, majanduse jm kohta, 5. Koolide arv hakkas suurenema tänu vennastekoguduste tegevusele ja George Von Brwne´i 1765 aasta koolipatendeile 6. Kalendreid, hiljem ka lühhike õppetus 7
Mõisnike survel 1743 Vene keskvõim keelustas vennastekoguduse. Selleks ajaks oli vennastekogudused muutunud massiliikumisteks. Kõige aktiivsem oli hernhuutlus Kagu-Eesti aladel, Urvastes. Ligikaudu 10 000 talupoega Eesti alal aktiivselt kaasa haaratud. Liikumise keelustamise järgselt vennasteliikumine levimine pidurdus, samas läks suuresti põranda alla. Mõnekümne aasta pärast hakkas see uuesti jõudu koguma, Katariina II andis vennastekogudustele uuesti loa tegutseda. Tema eesmärgiks oli meelitada Venemaale saksa talupoegi. Hernhuutliku liikumise kõrgaeg jäi 19.saj esimesse poolde, 1840.aastatel oli hõlmatud umbes 50 000 aktiivset liiget. Alles hernhuutlaste tegevuse tulemusena muutusid eestlased kristlikuks rahvaks, levisid kristlikud põhimõtted ning kristlik õpetus toodi rahvale lähemale. Vennastekogudused avaldasid mõju rahvuslikule liikumisele. Mõjutasid kirjakultuuri, hernhuutlaste jaoks oli oluline kirjalik asjaajamine
annaabi.ee 
